Tere!
Olen 21-aastane noor neiu, kes oli peaaegu 4 aastat suhtes 23-aastase noore mehega. Mees otsustas suhte lõpetada, kuna ei armastanud mind enam kui naist. Seda oli väga valus kuulata. Jätkasime suhtlemist kui sõbrad ja kutsusin ta enda sünnipäevale. Sünnipäeval oli meil koos väga tore, suhtlesime vabalt ning tundsime teineteist ja saime üksteise naljadest aru. Meil oli isegi seksuaalne suhe, kallistasime ja hoidsime kinni nagu poleks midagi juhtunud. Veider on asja juures see, et isegi siis kui ta tunnistas, et on olnud ka teise naisega (mis tema arvates oli väga halb idee ja see ei lõppenud hästi), ei tundnud ma valu või kadedust, nagu suhtes olles oleks tundnud.
Pärast lahkuminekut mul puudub selline liblikad kõhus tunne tema vastu. Mulle meeldib ta seltskond ning ta meeldib mulle füüsiliselt. Kui ta oleks mulle lihtsalt sõber, siis oleks ju imelik temaga suudelda, eks? Ta ise ka tunnistas, et talle meeldib minuga koos olla, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kõik oleks nagu hästi, aga seda erilist tunnet ja hoolivust tal ei ole. Samas kui ma mainisin, kui mina oleks teise mehega, siis oli ta kahtlevas olekus, et talle see vist väga ei meeldiks.
Ta ütles ka, et üheks lahkumineku põhjuseks oli see, et ta ei taha mingit pere, kodu, koos elamist jms. Ma olin hämmingus, sest jah, ma olen küll maininud, et me võiks kokku kolida, aga sisimas ma tunnen, et ei ole selleks valmis. Me oleme küll neli aastat koos olnud (ühe neist veetis ta sõjaväes), aga tunnen, et pole valmis.
Küsimus oleks tegelt selline, et mis edasi saab. Kas see suhe on mingis staadiumis, mis läheb edasi või ma peaks temaga suhted lõpetama ja ise edasi liikuma. Kas mees on segaduses?
Sooviksite suuremat selgust oma suhte osas. Teie ja noormehe vahel ei ole tunda otsest kirge, kuid suur lähedus on siiski säilinud.
Kui armutakse ja kokku saadakse, siis inimesed tunnevad väga tugevaid tundeid. Kui “otsustame” armuda, siis allub sellele terve keha. Keha toodab “õnnehormoone”. Armumine muudab maailma ja annab justkui roosad prillid. Ajapikku harjume, keha rahuneb ja saabubki aeg, kus mõni paar avastab, et kuidas ma küll neid kaaslase puudusi varem ei märganud. Igas suhtes saabub hetk, kus tajutakse, et särinat justkui enam ei ole. Tihti jõuab see aeg kätte isegi oluliselt kiiremini kui 4 aastat. Kas minna koos edasi või mitte on juba kaine otsustamise küsimus. Kui mõlemad partnerid on huvitatud, siis on kirge võimalik läbi suhte värskendamise juurde tekitada. On erinevaid hea suhte definitsioone. Üks on näiteks selline, et soovitatakse uurida 3 komponenti: Kirg, lähedus ja vastutus. Kui kõik 3 on olemas, siis võiks ka suhtega rahul olla. Aga tõepoolest, see on väga lihtsustatud lähenemine.
Kahjuks ei oska ma teile otsest nõu anda. Vajadused ja ootused paarisuhte osas on erinevad. Ei ole olemas ühte ja õiget. Kui kindlust ei ole, siis soovitaksin võtta mitte liiga pikki samme. Mõelge, kus tahaksite olla 5 aasta pärast. Kirjeldage seda olukorda võimalikult täpselt. Võiksite kirja panna oma ideaalpäeva koos kõikide tegevustega ja peensustega, mida te tahaksite, et seal oleks. Kas teie praegune suhe ja kaaslane sobib sellesse pilti? Ehk annab selline lähenemine julgust otsustamiseks. Ma ei tea, kas teie noormees on segaduses või mitte. Seda hinnangut saab vaid tema ise anda. Siiski julgustan teid noormehega rääkima ja ehk on ka tema nõus oma mõtted korraks tulevikku viima ja ehk annaks see ka temale mõningase suuna, kuhu poole ja kas koos või eraldi edasi liikuda.
