Minu 11 aastane (kohe 12) solvab, paugub minuga, ei korista oma tuba ja istub ainult ekraani ees on see siis telefon, arvuti või tahvel.
Kui palun et hakka õppima tuleb mulle vastuseks JA KOHE ja see kestab mitu tundi mina muutkui palun ja tema vastab ja kohe kuniks ma vihastan ja häält tõstan.
Oma tuba ta ka ei korista, isegi vetsu ei jõua ja vahest teeb lausa püks.
Hommikul viin talle toidu voodise, pakin ta kooli asjad ja panen valmis riided, kas ma hoolitsen üle? Arvan kui ma seda ei teeks jääks tal kooli minemata.
Probleemiks on teie ja poja konfliktseks muutunud suhtlemine. Poeg ei tee teiega koostööd (ei pea kinni kokkulepetest toa korrashoiu, õppimise osas), elab nutividinates (saan aru, et pigem pissib püksi, kui et jätab mängu pooleli) ning lisaks tundub teile, et ka kooli jõudmine on pigem teie kui tema probleem.
Murdeiga algab tänapäeval aina varem ning eelpuberteet algabki keskmiselt 9nda eluaasta paiku, algklassides. On leitud, et et eriti poiste jaoks on keeruline selles vanuses (9-12) suhe emaga. Ühelt poolt tunnetab poiss vajadust helluse, hoolitsuse järele, teisalt kardab, põlgab seda väga. Põhjus selles, et poisid peavad nö emast lahti ütlema, see on nende identiteedi saavutamisel oluline. Seetõttu pöörduvad pojad isade (sooline ja rolliline samastumine) ja muidugi sõprade poole. Murdeealine poiss solvab ema, käitub ebakohaselt, ei luba end kallistada jne. Murdeealist last iseloomustab kriitiline hoiak vanemate vastu, sagenevad tülid ja riiud. Laps kompab vabaduse ja lubatavuse piire.
Ennekõike on oluline säilitada, teie puhul siis vajalik taastada oma lapsega hea suhe ja kontakt. Karistustega ja hirmuga, karjumisega ei saavuta te oma pojal püsivaid ja soovitud muutusi käitumises. Pigem on need ajutised (kui on) ja tulemuseks on hoopis emotsionaalne kaugenemine.
Kui suhe on hea, vaid siis on võimalik ka ebakohaselt käituva lapsega rääkida, teda mõjutada. Leidke rääkimiseks sobiv, probleemivaba aeg. Öelge lapsele et teil on mure ja tema saab teid aidata... Kirjeldage pojale hinnanguvabalt tema ebakohast käitumist, sealt edasi tuleb oma vajadustest rääkida, - mida tema ebakohane käitumine teil takistab rahuldamast, või millist kahju tema käitumine teile tekitab. Nimetage ka oma emotsioon, mida tunnete. Ning siis lisada, et mõtleme koos, kuidas seda olukorda muuta!
Mõte selles, et kui te pole avatult ja selges minakeeles teisele inimesele (lapsele) teada andnud, mis teid häirib, ei saa ta ju teile vastu tulla ning oma käitumist muuta.
Isegi sellisel moel, minakeeles rääkides, võib teie jutt lapses tugevaid tundeid tekitada- seega on nüüd aeg kuulata lapse mõtteid/tundeid/seisukohti selle teemaga seoses. (vaadake lähemalt http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/) , Kuulake last, mks on nutividinates olemine talle nii oluline, mida see talle annab? Millest ta ilma jääb, kui mängida ei saa? Ärge hakake ta juttu tühistama, end õigustama, last süüdistama- lihtsalt kuulake, mida ta räägib ja sõnastage kuuldu talle tagasi. Nii aitate tal "tunnetemerest" välja tulla ning laps mõistab, et ka tema soovid/vajadused on vanema jaoks tähtsad. Alles siis, kui te mõlemad olete saanud rahulikult rääkida ja olete teineteist ka mõistnud- on aeg hakata probleemile lahendust otsima. "Mõtleme koos, kuidas teha nii, et mina tunnen end hästi ja ka sina jääd rahule!".
Tõhusad vanemlikud oskused, nagu kuulamine, kehtestamine läbi minasõnumite ja probleemilahendusoskused on kõik õpitavad, arenevad pidevalt kasutades ning neid järjepidevalt rakendades muutuvad üha efektiivsemaks ning toovad kaasa soovitud muutusi. Julgustaks teid tulema lapsevanemate suhtlustreeningule- infot algavatest gruppidest ja koolitustest leiate: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/registreeri-koolitusele/
Kui teile tundub, et laps on juba arvutisõltlane ja vajaksite abi väljastpoolt, võiksite konsulteerida poja kooli psühholoogiga. Kui koolipsühholoogi pole, võite ühendust võtta hasartmängusõltuvuse keskusega- seal on infot, kus linnades viiakse läbi laste arvutisõltuvusest vabastamise programmi. Vaadake:http://www.15410.ee/avaleht.php?c=27&h=127&a=111
