Tere.
Olen 17 aastane neiu, kes käib kutsekeskkoolis, ehitusviimistleja erialal. Olen juba teine kursus. Algul oli suur õhin sees, aga nüüd lihtsalt ei taha enam käia. Ma ei lähe enam kooli ja lihtsalt viilin sellest kaugemale. Kui aus olla, siis tõelist põhjust polegi, mul pole lihtsalt tahtmist, mul pole koolis ka eriti sõpru- olen tavaliselt üksi. Õpetajad pole ka just meeldivad. Kool tekitab lihtsalt stressi. Kuna mul on kerge depressioon siis on mul ka sageli halvad mõtted.
Olen mõelnud koolist paberite välja võtmisele, ema ütles, et kui ma arvan, et see on minujaoks parim, siis lase aga käia.
Plaan oleks siis selline, et võtaksin paberid välja, käiksin selle aja tööl (koht on olemas) ja siis septembris uude kooli, teist asja õppima. Ma ei tea mida teha, kas keegi oskaks mulle mingit nõu anda?
Ma saan aru, et Sa ei ole päris kindel, kas tahad koolist ära tulla. Sa ei tunne end koolis hästi, õhin on ära kadunud ja tahtmist on vähe. Oled emaga rääkinud ja saan aru, et ema suhtub Sinusse mõistvalt.
Ütled, et Sul on kerge depressioon. Kas oled ka arsti juures käinud? Üks soovitus on minna psühhiaatri vastuvõtule, kui Sa seda veel teinud ei ole. Depressiooni mõju võib olla just selline, mida Sa kirjeldasid – õhin kaob, tahtmine väheneb, tuju langeb. Depressioon on haigus, mida on vaja ja saab ravida. Kui inimesel on depressioon, siis ajukeemia tasakaal on tavalisest erinev ning inimene ei tunne seda muul viisil, kui et elu ei tundu kuigi huvitav. Psühhiaater võib soovitada ravimeid või psühhoteraapiat. Depressiooni ravi võib olla ka perevestlused pereterapeudi juures. Sa võid ema või isaga arutada, kas nad oleksid nõus Sind toetama ja koos abi leidma.
Depressiooni all ei ole mõtet kannatada, tasub otsida abi, et elu saaks hakata jälle kirkamates toonides Sulle paistma ning õhin võiks tagasi tulla – ükskõik kas selles koolis või mõnes järgmises, mis Sulle endale õige tundub.
4 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
2 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
