Olen nõutu, sest minu 1a 8k laps magab öösel halvasti.
Pärast imetamise lõppu (1a1k) hakkas lapse ööuni paranema ning 1a4k vanuselt magas laps u 7 tundi järjest oma voodis, siis ronis suurde voodisse meie kaissu ning tudus edasi. 1a 6kuuselt hakkas aga uni järsult halvenema, nüüdseks magab terve aja meie voodis. Tavaliselt magab õhtul uinudes 1-2,5h, siis ärkab ja hakkab mind hüüdma või nutma. Uinub taas, kui võtan ta sülle või lesin kõrval. Kui tahan minema hiilida, ärkab kohe või 40minuti pärast ja kõik kordub niikaua, kuni päriselt magama lähen.
Lisaks on hakanud ta öösel ärkama. U kl 1 ja kl 5 ronib voodist välja (kui sülle võtta ja takistada, hakkab väga kõvasti nutma). Muidugi kutsub emme kaasa ja sammub kööki külmkapi ette. Köögis hakkab piima soovima (Anna, anna). Kui ei saa, nutab kõvasti. Seetõttu olengi andnud. Alguses ma ka väga ei muretsenud, sest olin kuulnud emade lugusid, kes on soovinud öist voodis söömist lõpetada, et köögis söömised lõppesid ruttu. Meil olid need alguses harvad, nüüd aga iga öö 2 korda.
Mingil hetkel sain aru, et laps pissib samal ajal, kui piima joob. Potile on õnnestunud teda suunata ainult juhul, kui söögitool on ära peidetud. Siis on isegi ise peale mõningast mõtlemist potile küsinud. Aga isegi potil istudes hakkab piima küsima ja enne ei lõõgastu ega pissi, kui piimatops käes.
Ausalt öeldes olen ma natuke heitunud nii meie öistest rännakutest kui õhtusest lapse kõrval lesimisest, aga ei leia sobivat lahendust. Kas tõesti peab läbi nutu harjutama?
# Laps on kodune. Lisaks kohtub iga nädal oma vanaemaga, kes vajadusel ka last hoiab (mõned pärastlõunad või õhtud).
# Minu arust on kodune õhkkond rahulik ja mingeid suuri muutusi ei ole toimunud.
# Laps pole kunagi olnud väga hea magaja. 6kuust kuni aastani oli samuti periood, kus magas õhtutundidel üksnes 30-40minuti kaupa või ainult siis, kui kõrval lesisid ja öösel ärkas u 1,5-2,5h tagant.
Sellised korduvad ärkamised ja katkendlik magamine, öised söömised-pissimised on kahtlemata väga kurnavad. Teil on mõne kuu tagune kogemus, kus laps magas kauem järjest. See annab lootust, et ka praegused harjumused on ajutised ja küllap nii ongi. Selles vanuses on ju nii palju muutusi ja laps areneb kiiresti ning see kajastub ka tema unerütmis ja teistes käitumistes. Teie lapse vanuses on paljud emad märganud, et laps, kes teeb ja oskab ju päris palju, on aga seejuures ka palju nõudlikumad ja klammerduvamad. Eriti tundlikud on paljud lapsed aga õhtuti ja seoses uneajaga, sh öised kaissu pugemised. Mõned harjumused mööduvadki aja jooksul, kui teie küsimus ongi selles, et kas saaks ka midagi teha, et see ei teile endale ei oleks nii vaevarikas, ka teie vajate ju rahulikku uneaega. Ega muud, kui ikka jälgige mitmeid soovitusi ja proovige, mis toimib, sh ka teiste emmede omi.
Näiteks on tähtis, et lapse päev mööduks rahulikult, kindlas rütmis ja heas meeleolus. Tähtis on see, et ta saak tunda piisavalt palju turvalisust, et kõik on hästi, emme on olemas, kui ta vajab, poleks hirme ega ärevusi. See on tähtis igal juhul. Vahel võib ju laps suuta päeval toime tulla paljude asjadega (ka muutustega, teiste hoidjatega, emme ajutise äraolekuga vms), kuid õhtuti ja unesegusena kerkivad üles mõned mured ja hirmud, sh ka unenäod ja siis on ju vaja emmet, kes annab tagasi turvatunde, et kõik on hästi. Ka oma piimatass ja söögitool seostub tõenäoliselt lapsele heaoluga ja kindlustundega, et kõik on hästi. Kas ta vajab selliselt rahustamist ajutiselt, on sellele ka mingi põhjus, kes teab. Järk-järgult tasub muidugi harjutada seda, et ta magaks ikka oma voodis ja ei jalutaks öösiti kööki ja ei nõuaks piima. Seda teete ju niigi. Jälgige, et ta saaks piisavalt seda, mida vajab, päeval ja õhtul enne magamaminekut ja jälgige, mis aitab kaasa, et ta magaks kauem oma voodis. Nutuga ümberharjutamist ei julgeks küll soovitada. See ju vaid teeks last veelgi rahutumaks. Lihtsalt andke kindlalt ja sõbralikult talle teada, et temal on oma voodi ja teil oma. Nii päevasel uneajal kui õhtuti ja ka öösel, kui ärkab. Püüdke ka peale tema öist ärkamist panna ta magama oma voodisse. Võib ju aidata mõni rituaal, mis talle rahustavalt mõjub, nt unelaul, kaisukaru, pai vm. mis asendaks seda heaolutunnet, mida praegu piimatass täidab. Proovige ja jälgige, mis toimib, ehk on isal või vanaemal mõni oma viis, mis samuti aitab. Lapsed võivad käituda erinevalt olenevalt sellest, kes nendega tegeleb. Üldjoontes on ikka tähtis, et lapse tunneks end hästi, rõõmsalt ja kindlalt, siis on laps valmis loobuma harjumustest, mis turvatunnet kujundavad.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
