Olen olnud oma elukaaslasega koos 7 aastat.olen loomusele vàga armukade inimene.hiljuti avastasin et ta käib internetis erinevatel tutvumisportaalises ning juubeldab erinevaid seksiga seotud sõnu ning vaatab erinevate naiste pilte.ja seda kõike teeb ta siis kui mind kodus ei ole.seks ja kirg on meie vahel juba ammu maha jahtunud ning see kui nüüd selle tutvumisportaalises ja erinevatel saitudel käimise avastasin,viis see mind väga rivist välja.mees aga ütleb et see ei tähenda midagi.kuigi teab et ma olen armukade inimene ning see teeb haiget.ta väidab et kujutan endale ette asju.kuid see kõik tekitab mulle alaväärsus komplekse.mis ma peaks tegema?iga meie jutuajamine nendel teemadel lõpeb tüliga.
Tunnistate, et olete oma loomuselt armukade inimene ning hiljuti avastatud tõsisasi, et teie abikaasa käib interneti erinevates tutvumisportaalides, viis teid endast välja ning tegi tõsiselt haiget.
Uurimused näitavad, et enamasti on armukadeduse põhjuseks tüüpilised mõtlemise ja järelduste tegemise vead. Uskumused ja hoiakud lähisuhete kohta on pärit lapsepõlvest, kui nägime oma lähedaste reaktsioone ja käitumist. Sageli püütakse hilisemas elus neid varakult väljakujunenud hoiakuid oma partnerile üle kanda. Paraku ei ole olukord aga hoopiski sama, mis lapsepõlves nähti, ja nii ei pruugi õpitud uskumused kohe kuidagi uue suhtega sobida- teie partner teab teie armukadedat loomust ning on püüdnud teile öelda, et erinevatel saitidel käimine ei tähenda midagi.
Tunnistate, et teie suhtest on kirg ja seks juba ammu kadunud, samas ütlete, et tunnete end mehe käitumise tõttu alaväärsena ... kui te nüüd ausalt enda sisse vaatate, siis mis on see, mida te oma paarisuhtelt ja mehelt tegelikult ootate?
On teada tõsiasi, et kirg (armumine) jahtub umbes peale kahte kooselatud aastat, edasi peaks suhe põhinema armastusel, kiindumusel, teineteise austamisel ja usaldusel. Ka seks võib muutuda aegamööda rutiinseks ning jääda üha harvemaks... mis aga ei tähenda, et sellise olukorraga tuleks leppida!
Kas olete oma mehega avatult ja südamest südamesse rääkinud tekkinud olukorrast? Kirjutate, et iga jutuajamine sellel teemal lõpeb tüliga, on arusaadav, et taolistest teemadest on keerukas rääkida- ent mitte võimatu. Võtmeks avatud suhtlemisel on viis, mil moel ma teise inimesega räägin. Kui olen süüdistav, halvustav, tõstan häält...pole kahjuks ka vastaspoolelt teistsugust vastureaktsiooni oodata ja delikaatne jututeema lõppeb konflikti ja suurenenud pingetega.
Ründamise asemel tuleks rääkida, milline käitumine vastuvõetamatu on, mis käegakatsuvat kahju sellest saate ning mida sellega seoses tunnete. Abikaasa võiks siis ennast kohe kaitsma hakkamise asemel lihtsalt kuuldu ümber sõnastada- ehk teile tagasi öelda, mida ta kuulis. Siis on tema kord olukorrast enda positsioonilt rääkida ning teie ülesanne on kuuldu lihtsalt tagasi peegeldada (lisamata sinna oma oletusi, hinnanguid või lahendusi). Taoline rääkimine ja teineteise rahulikuks jäädes ärakuulamine annab võimaluse avada ennast tõeliselt ja suurendab teineteise mõistmise võimalust ja edasiste lahenduste leidmist.
Kui soovite tegeleda oma armukadeduse teemaga süvitsi, julgustaks pöörduma psühholoogilise nõustaja poole, et paremini mõista oma armukadeduse algallikaid, oma hoiakuid ja mõtteid ning iseendaga tööd teha. Edasiseks sammuks võiks olla koos partneriga paarinõustajaga koostöö.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
