Õpin praegu 12 klassis ning tulemas on eksamid, mis on minu arvates väga tähtsad. Kahjuks aga ma ei suuda nende peale keskenduda, kuna poole aasta jooksul on juhtunud väga palju asju. Esiteks minu mõlemad vanemad, kes elavad Lõuna-Eestis on jäänud töötuks ja ise käin Tallinnas koolis. 2 kuud pole nad veel kuskile tööle saanud ja ei teagi kas üldse saavad. Ma muretsen, kuidas me toime tuleme ning hakkasin ise tööd otsima. Käisin last hoidmas, kuid see on väga harva kui mulle helistatakse ja tööle kutsutakse. Kuna käin spordiklassis, siis mul on kool-trenn-kool-trenn ning õhtuks olen küllalt väsinud ning tööl käimine ei mõjuks hästi.Teiseks minu õel, kellel on ka 8 aastane laps, abiellus detsembris uue mehega ning neil on koguaeg tülid ja sõnelemised. Nad mõlemad helistavad mulle, kord õde, kord õemees ning kurdavad mulle mida vastaspool tegi. Ma ei suuda ju nende probleeme ära lahendada ning üks kord viskas õemees mu õde kodunt välja.Kui seda kuulsin nutsin pool päeva lihtsalt ning tundsin end nii kohutavalt, kuna ei suutnud kuidagi aidata. Nad küll leppisid hiljem ära, kuid mulle oli see päris suur trauma, sest ma hoolin väga palju nendest. See on ka mureks, et ma ei suuda poistest lahti saada. Ma olen enda arust selgelt ära öelnud kõigile, et ma ei taha muud kui sõprust, kuid siiski kleepuvad nad minu külge. Ma ei suuda isegi kohustuslikku raamatut lugeda,mida varem lugesin hea meelega.Ma ei suuda keskenduda raamatu sisule, rääkimata kirjandite kirjutamisest.Ma mõtlen ja muretsen üle võib- olla, aga ma ei saa midagi teha. Nüüd on viimane aeg hakata valmistuma eksamiteks. Mida ma tegema peaks, et saaks keskenduda ja rahulikult oma elu elama, mitte mustas masenduses.
Kogete praegu tugevat meeleolulangust koos keskendumisraskustega, mille taustal on järgmised mured:
a) Vanemate töökaotus ja teie hirm majandusliku toimetuleku ees
b) Mure õe ja õemehe omavaheliste suhete pärast
c) Soovimatud poiss-sõbrad
d) Mure lõpueksamite eduka sooritamise pärast
Kõik see kokku tähendab, et teie elus on hetkel tõesti stressi väga palju ning teie reaktsioon sellele olukorrale on muretsemine tuleviku pärast (mis kõik võib juhtuda ja mis siis edasi saab). Oluline on vahet teha asjadel, mida me muuta ei saa (a,b) ning asjadel, mis tõesti meist sõltuvad (c,d). Kui väga palju tuleviku pärast muretseda, siis ei jää enam jaksu elada olevikus ja keskenduda käesolevatele asjadele. Hea uudis on see, et mõtted on meie kontrolli all, kui me selle kontrolli enda kätte tahame võtta. See ei ole alati lihtne, kuid täiesti võimalik. Kui tunnete, et hakkate jälle muretsema, siis öelge endale „Stopp!“ ja lõpetage teadlikult see mõtetevool. Abiks on keskendumine sellele, mis teil hetkel käsil on. N: Kui kõnnite parajasti mööda tänavat, siis pange tähele kuidas te tõstate jala jala ette, mis teile jala alla jääb. Milline on iga sammu kõla? Millised hääled veel teie ümber on? Milline lõhn on õhus? Kuidas teie käed liiguvad? Jne. Tajuge kõike enda ümber kuni pisidetailideni. Kui mõte jälle rändama läheb, siis uuesti „Stopp!“. Esialgu tuleb seda teha päris tihti, kuid harjutamise tulemusena saavutate võime valida mõtteid, mida mõtlete ja millal mõtlete.
Elada saab ainult käesolevas hetkes. Pidevalt muretsedes ei suuda te elada käesolevas hetkes ja tegeleda asjadega, mis on teie mõjusfääris (N: eksamiteks valmistumine). Te saate olla toetav kuulaja oma vanematele, õele ja õemehele, kuid te ei saa võtta vastutust nende tegude ja otsuste eest. Te saate öelda selgelt ja viisakalt pealetükkivatele noormeestele, et te ei ole suhtest huvitatud, kuid te ei saa võtta vastutust selle eest, kuidas nemad end tunnevad ja mida seepeale ette võtavad. Te saate anda endast parima valmistudes eksamiteks. Siinkohal on abistavaks piisav puhkus ehk uni. Püüdke vähendada oma koormust, leidke aega iseendaga olemiseks ja tegevusteks, mida tõesti naudite (õhtu sõbrannadega, looduses viibimine vms.). Ehk on abi ka oma suhtlusringkonna laiendamisest, uute inimeste värsketest mõtetest. Meelerahu saavutamisele aitab kaasa sügav hingamine. Kui tahate keskenduda, siis sulgege mõneks ajaks silmad ja keskenduge oma hingamisele. Hingake sügavalt sisse ja pikalt-pikalt välja. Keskenduge sellele, kuidas õhk teie kopsudesse siseneb ja kuidas ta väljub. Kujutlege, et väljahingamisel lahkub teist kõik halb ja ebameeldiv ning sisse hingates tuleb teisse kõik hea. Tõrjuge eemale kõik mõtted, mis ei puuduta hingamist. Sel kombel paraneb aju hapnikuga varustatus ning meel rahuneb ja te saate jätkata sellega, mis hetkel pooleli.
Kui tunnete, et siiski ei suuda hakkama saada ja keskendumine on endiselt probleemiks, pöörduge kindlasti psühholoogi poole. Edu teile!
