Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Noortefoorum :: Meeleheitel

M
Külaline
Postitatud 27.01.2011 kell 13:18
Minu sees toimub midagi, millest ma ise ka täpselt aru ei saa, aga ma usun, et ma vajan kellegi abi, et sellest üle saada. Mul on juba pikemat aega sellised masendus hood, kus ma nutan ja tunnen, et ma ei taha ega jõua enam. Tahaks mingit muutust või lihtsalt ära siit kusagile. Praegu ma töötan sellises kohas, mis mulle üldse ei meeldi ja sellel kohal on üldse suhteliselt halb maine. Olen seal poolteist kuud töötanud ja ma tahan sealt nii väga ära. Ma tunnen, et mul on närvid nii läbi, ma ei suuda mitte üheski kohas enam rahulikuks jääda. Iga asi ajab mind lihtsalt nutma. olgu see siis kellegi kurjem hääl või mingi probleem. Enda probleemist ma ei ole ise väga kellelegi rääkinud peale mu elukaaslase, kes seda ise ju pealt näeb, et mind tihti vaevab midagi. Ma ei kujuta ette, kas tegu on depressiooniga või miks mul nii tihti need masendus- ja nutuhood tekivad. Ma olen nii emotsionaalne, isegi siis kui ema või keegi küsib kuidas mul läheb, siis ma tahaks telefoni otsas lihtsalt nutta, sest ma tunnen, et mul ei lähe üldse hästi, aga seda välja ei julge öelda. Samas jällegi kui mõtlema hakata, siis mul ei ole millestki puudust. Mind vaevab miski muu- ma nagu kardaks midagi, et mis mu elus edasi saab vms. (Olen alles 19. aastane) Siis ma alati räägin nii, et hääl väriseb. Ma tahan sellest hirmust ja tundest juba üle saada, ma ei tea, mida ma tegema peaksin. vahepeal olen mõelnud, et lasen ennast kuskile haiglasse sisse kirjutada, kus keegi saab mind aidata.
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 28.01.2011 kell 16:36
Nagu te isegi ütlete, on oluline sellises emotsionaalselt raskes olukorras ennast mitte üksi jätta. Väga hea, et te otsite abi ka näiteks siis kirjutades.

Teie kirjelduse järgi julgustaksin ka mina teil leida psühholoog, psühhiaater või mõni terapeut, et lähemalt uurida, millest teie kurvameelsus on tingitud. Võimalik, et teid aitavad esialgu ravimid, mis taastavad ajus keemiliste ainete tasakaalu, et võiksite elu jälle rõõmsamaid pooli ka märgata.
Kindlasti oleks suureks abiks, kui leiate sellise psühholoogi, kellega saate hakata oma tunnetest ja elust rääkima. Kui hoiate muresid enda sees, siis need kuhjuvad ning võivadki tekitada sellise rõhutud ja kurvameelse tunde, mis viib meeleheiteni.
Võib-olla leiate mõne sõbra, kes on nõus teid lihtsalt kuulama. Kui olete kellegi poolt kuuldud, siis võite ka ise paremini selgust saada ning ära tunda, mida järgmisena oma elus ette võtta.

Annan mõned kontaktid, kuhu võite helistada:
Eestikeelne usaldustelefon on 655 8088 ja see on avatud iga päev (k.a. riiklikud pühad) kella 19-07

Usaldustelefon 126 (eesti keeles) iga päev 17.00-03.00

Tallinnas Kriisiabi keskuses (www.eluliin.ee) on telefoninõustamine 6314 300 ja samal numbril saab registreerida vastuvõtule.

Perekeskusesse saab helistada telefonil 6816570
Kas see vastus oli abistav?
M
Külaline
Postitatud 29.01.2011 kell 14:37
Olen korra isegi psühholoogi vastuvõtul käinud peaaegu samasuguse probleemiga, aga kuna ma terve vastuvõtu aja lihtsalt nutsin, ei olnud ma väga võimeline ennast avama ja oma probleemist selgelt rääkima. Ma saan aru, et ühest korrast kindlasti ei piisa, aga teine kord ma ei tahtnud enam tagasi minna, kuigi mind kutsuti tagasi. Ma ei tundnud, et ma oleksin väga suurt abi sealt saanud. Telefoninõustamisest ei tuleks ka selle tõttu midagi välja, et ma ei suuda ennast vaos hoida ega oma pisaraid tagasi hoida. See liigne emotsionaalsus on nii suureks takistuseks saanud minu jaoks- tõesti, iga asi ajab mind nutma, pisarad hakkavad iseenesest voolama...
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 30.01.2011 kell 22:01
Jah, ühest korrast psühholoogi juures käimisest ei pruugi tõesti suurt abi olla. Kui on palju pisaraid ja tundub, et rääkida üldse ei saa, siis ongi olemine ebamugav ja kasu ei tundu olevat.
Kui emotsioone on palju, siis on vajalik neid turvalises kohas piisavalt väljendada. Psühholoogi juures võib käia mitmeid kordi ka ainult nutmas ja võib olla alles peale mitmendat korda on võimalik hakata natuke rohkem rääkima. Kui neid emotsioone väljendada ei saa, siis nad kuhjuvad ja suruvad igal võimalikul juhul välja. Ühtesid emotsioone (näiteks kurbust) tagasi hoides, hoiate tegelikult tagasi ka teisi (näiteks rõõmu). Julgustan teid abi küsima, et leida inimene, keda saate usaldada ja kellele oma emotsioone väljendada ning koos tasapisi endas selgust luua.

Postitus muudetud Auli Saveljev poolt.
Kas see vastus oli abistav?
marguana86@hotmail.com
Külaline
Postitatud 05.08.2011 kell 03:13
Mul on enam vähem sama etapp. Võta ühendust kui rääkida tahad!
marguana86 at hotmail dot com

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!