Mu vanemad ei usalda mind üldse.Ja ma ei oska ka öelda,miks.Kuigi,ma olen küll suitsetanud ja joonud,aga pole kunagi neile otseselt vahele jäänud.Näiteks,nüüd sügisel kui kiiresti pimedaks läheb,pean ma juba viiest kodus olema.Ööseks ei luba nad mind juba suvest saadik.Algul ütlesid,et nad ei luba sest nad ei tea mu sõprade vanemaid jms.Aga siis kui ma tahtsin minna ühe oma lasteaia aegse sõbranna juurde ööseks , kelle vanemaid minu vanemad väga hästi teavad , ei lubanud nad jälle!Kui ma sõpradega välja tahan minna uurivad nad minult VÄHEMALT pool tundi, kust ma neid inimesi tean, vanad nad on , mis koolis käivad jne.Siis tahavad nad veel teada,kuhu ma nendega lähen,mida teen jms.Kui ma ütlen et niisama linna,poodidesse janii, siis nad ei luba.Küsivad , et mis ma sellest saan või miks mul vaja on .
Ja kui ma neile selgitada üritan siis nad lihtsalt ei kuula mind, vaid suruvad oma tahtmist peale.
Ma ei suuda enam sedasi!
Palun aidake, tõesti ma varsti jooksen kodust ära.
ma tean väga hästi mida sa tunned kuna mul enam vähem sama lugu. kui klassipidu on siis nad tavaliselt lubavad aga näiteks oma poisi juurde ei luba(nad arvavad et ma kohe ronin temaga voodisse ja arvavad et jään rasedaks ja üldse mis see nende asi on!!)... siis juhtubki nii et ma valetan et olin klassipeol kuigi tegelt olin poisi juures sest ple mõtete luba küsida kui nad niikuinii ei luba(hakkavad hoopis moraali lugema), lihtsalt ei viitsi enam.
vahel tahaks ka lihtsalt minema siit, tahaks oma elu juba
aga aidata ma tõesti ei oska, mul endalgi abi vaja...
Tere, M
Saan aru, et Sinu sooviks on suhelda oma sõpradega. Sinu vanemate huvi ja soov paistab olevat Sind kaitsta ja eemal hoida võimalike hirmuäratavate juhtumite eest. Võib ju mõelda - minuga seda ei juhtu, miks nad muretsevad ometigi räägivad paljud meedias kajastatud traagilised lood just sellistest noortest inimestest, kellega varem polegi midagi juhtunud. Seega, Sinu kirjast võib välja lugeda, et Sul on hoolitsevad vanemad ning nende piirava käitumise taga on mure Sinu tervise ja heaolu pärast. Seega küsimus ei ole niivõrd usaldamatuses kuivõrd hirmus, mis võib tunduda Sinu jaoks liigne.
Üks võimalustest on vanematele rahulikult selgitada oma soove. Kui Sa teed seda ilma ärritumata, ilma liigsete emotsioonideta, siis on tõenäolisem, et Sinu argumendid ka nendeni jõuavad. Võiksid proovida ka seda, et jagad nende muret Sinu pärast. Nt (Ma saan aru, et te olete minu pärast mures .). Kui sellises vestluses süüdistada vanemaid selles, et Te ei usalda mind , siis vaevalt see vestlus Sinu jaoks positiivse lahenduse toob. Ole valmis kokkulepeteks. Igasugune selline käitumine: keeldude mitteaktsepteerimine, ärajooksmine see tekitab vanematel veel suuremat hirmu ja enam soovi seda kõike kontrollida.
Angela Jakobson
Postitatud 03.11.07 kell 14:57
"Üks võimalustest on vanematele rahulikult selgitada oma soove. Kui Sa teed seda ilma ärritumata, ilma liigsete emotsioonideta, siis on tõenäolisem, et Sinu argumendid ka nendeni jõuavad."
Vaidleks täiega vastu, räägi nii rahulikult kui tahad minu puhul see ei toimi... Tore kui osadel aru saadakse
