võib-olla olen ma tõesti nii jube laps või dramatiseerin asja tõeliselt üle , aga mulle käib see ikka tõeliselt pinda . nii , alustame siis :
esiteks , minu ema . ma lausa vihkan teda . kõik , mida ma teen on halb ; iga mu liigutus , lause või mis iganes . ma saan kõige eest möliseda , kas see on seda väärt või ei . ma olen suhteliselt nelja - viieline õpilane , aga aegajalt tuleb ka igast kahtesi ja kolmesi sisse ja siis on sõda lahti - koduarest , arvutikeeld ja kõik muu võimalik ning lisaks ilus lugu sellest , kuidas kõik ülejäänud lapsed saavad ainult viis plusse ja mina olen kõige jubedam terves maailmas .
nii , nädalaraha saan ma emalt kuuskümmend krooni ja selle eest saan igast maiustusi ja asju osta ning veel on meil üks lisapreemia värk ehk siis mul on üks tabel , kus on mu ülesanded ja ma pean neid ülesandeid nädala jooksul täitma ( ntks . tuba korras ja õppetöö tehtud enne arvutisse minekut ja kooli õigeks ajaks jõudmine ) ning ma pean teatud punktid saama , siis saan mingit boonust . enamasti saan hakkama , kuid alati mitte .
niisiis , mu ema ülbitseb minuga koguaeg . see on hästi tobe , et kui ma peale kooli hea tujuga kooli lähen , siis rikutakse mu tuju ära seal ja siis ma istun jälle terve õhtu oma toas ja haun kurje plaane , kuidas emale kunagi tagasi teha .
tohutult pinda käib mulle veel see , et ta räägib mingitest lapsevanemate asjadest , mida kõikide vanemad teevad , kuigi minuarust mitte kellegi vanemad ei tee . üks näide : kui tahan kellegi poole ööseks minna , siis on tal vaja selle inimese ema numbrit , kelle juurde lähen , et ikka helistada ja küsida , kas ma võin ja kas ikka saab jnejne . ilgelt jama , mulle üldse ei meeldi .
siis , kuna olen selline suhteliselt konfliktne inimene ja temperament on kõva , siis ega ma just vait ei jää , kui ema midagi ütlema tuleb ja see lööb sõja lahti ja siis on mul jälle igast keelud ja värgid .
teiseks , mu isa . mu isa on nagu pubekas . ta käitub tõelise pubekana ning seda räägivad paljud . muud ta ei oska , kui arvutis istuda , telekat vahtida ja õlu juua ja siis ta arvab , et ta on jõle hea isa . eriti ei usu . ta ei suuda mulle kunagi midagi osta , isegi mitte sünnipäevaks . mul on meeles ainult kaks sünnipäeva kinki , mis ma temalt saanud olen ja rohkem minuarust neid olnud polegi . endal on ma firma ja ma ei tea , mis kõik ja raiskab enda peale raha , nii et tolmab , kuid lastele ja naisele midagi osta ei suuda . ta lubas mulle kaks kuud tagasi , et ostab mulle uued kõrvaklapid , mida ta siiani teinud pole , mis sest , et eile olime isegi poes sellises osakonnas , kust neid osta oleks saanud .
siis ta räägib mulle suuri lugusid sellest , kuidas tema oli ikka kunagi kõva skeiter ( rulataja , slängis ) , aga mulle rula osta ei suuda . mida ta siis räägib mulle sellist asja üldse ?
ja üldse läheb ta jube närvi , kui rääkida ostmisest või millegi tahtmisest .
öelge nüüd mulle , kas mina olen jube või on ikka vanematel ka midagi viga ?
See võib hinge täis küll teha, kui pingutad ja enam-vähem on kõik OK, kuid ikka pole ema rahul. Vähemasti Sinul on kujunenud arusaam, et oled tema arvates "kõige jubedam maailmas". Mõned tagasilöögid hinnetes vm kutsuvad esile karistusi ja keelde. See kutsub Sinus aga esile vihkamise ja kättemaksusoove.
Samuti oled pettunud isa käitumises, kes rohkem lubab kui teeb ning Sulle näib ebaõiglasena, et ta ema ega Sinu meeleheaks raha ei kuluta, võib ka öelda, et pigem vaid hoopleb oma lugudega. Seega pole ka tema Sinu jaoks eeskuju ega vastaja Sinu ettekujutsele täiskasvanud mehest.
Jah, vanemaid me valida ei saa, küll aga usun, et igas vanemas on siiski olemas side oma lastega ning soov pakkuda neile parimat. Sageli väljendavad vanemad näägutamise ja kontrolliga oma muret ja vanemalikke kohustusi.
Mida Sina teha saaksid, kui Sa pole rahul praeguste suhetega. Sinu kirjast loen välja, et suudad arusaadavalt selgitada, mida tunned ja vajad. Kuidas oleks, kui prooviksid seda ka emale ja isale väljendada. Alustades sellest, et näitad hea tahet ja soovid neid mõista. Palu emal rääkida, mille pärast muretseb, mida kardab, et võiks juhtuda, et ta vajab selliseid boonussüsteeme jms. ning proovi jõuda selleni, mida Sina vajad, et oleks teisiti, et end paremini tunneksid. Näiteks kooliga seonduv. Räägi, et Sul tekib trots ja vastumeelsus, kui .... (selgita, milline ütlemine ema poolt seda esile kutsub, samuti karistusviisidega seonduv) ning et tunned end piisavalt iseseisvana ja suutelisena vastutada selle eest, et hinded oleks korras jne. Taotle uusi kokkuleppeid, seejuures säilita rahumeelsus.
Ka isale võid sobival hetkel (kui pole hetkel pingeid) anda teada, et soovid endiselt kõrvaklappe ja pead oluliseks lubadustet kinnipidamist ning miks ka mitte väljendada oma pettumust. Samas anna heatahtlikult mõista, et võid oodata sobivat hetke, mis on isale vastuvõetav (mingil juhul ei aita väljapressimine või nõudmine).
Tahan Sind julgustada end avama vanematele, olema seejuures aus ning väljendama ka soovi neid mõista ning kes teab, ehk on teil vastastikku, mida avastada.
