Tere. Mul on lapsega väike mure. Laps on 8 aastane tüdruk. Õpib hästi, käib trennis, õues sõpradega mängimas. Kõik tundub nagu väga hästi olevat. Tundub, et ka räägime kõigest, Ei ole olnud tal teiste lastega tülisid, ega ka mingit löömist. Välja arvatud noorema vennaga kisklevad vahest ja on ka löönud venda. Väiksem (5 a) muidugi meelega kiusab ka tihti) . Mina olen lastega selline rahulikum , laste ise veidi äkilisem ja tõstab rohkem häält. Füüsilist karistamist kodus ei ole. Meil on koer, keda ta väga hoiab ja ta pole kunagi loomadele haiget teinud. Nutiseadmete kasutamine on meil üsna piiratud. Oma telefonis ta mingeid mänge ikka vahest mängib , aga enamasti kuulab muusikat. Laps joonistab väga palju. Muret aga just tekitavadki tema pildid. Ta joonistab ka ilusaid pilte, aga palju pilte on sellised nö. verised. Mingil loomal on mõni jäse puudu, veri jookseb või lihtsalt mingid robotid, kellel ka miskit puudu Nii et kohe üldse ei saa aru, millest sellised pildid. Viimati ütlesin, et mulle ei meeldi, et ta selliseid pilte joonistab ja siis ta ei joonistanudki. Samas ta ju võib ka edasi joonistada, aga ei näita mulle. Võimalik, et mingit probleemi polegi, aga selliste piltide joonistamine on mind ikkagi murelikuks teinud. Ta luges esimeses klassis läbi Harry Pottery 6 osa, äkki võis sealt tulla see? Talle selline fantaasia ja müstika teema väga meeldib. Kas siin on põhjust muretsemiseks?
Ette tänades,
Katrin
Teie igati hästi toimetulev, nutikas ja tegus 8-aastane laps armastab ka joonistada. Murelikuks on teid teinud see, et tavapäraste piltide kõrval kujutab laps puuduvate jäsemetega, veriseid loomi ja roboteid. Tõdete, et tütrele meeldib fantaasia- ja müstikavaldkonna raamatud ning küsite, kas tema häirivad joonistused võivad olla sellest inspireeritud, või peaksite muretsema veel millegi pärast.
Laste joonistusi soovitatakse üldiselt ise mitte interpreteerida, sest laps on loodu kujutanud lähtuvalt enda arengulisest võimekusest-oma sisemaailmast-reaalsuse tõlgendamisest- fantaasiatest lähtuvalt. Täiskasvanu vaatab lapse pilte aga enda tasandilt ja need reaalsused ei pruugi kattuda. Seetõttu on kõige mõistlikum, kui lasete lapsel endal oma piltidest jutustada. Paluge oma tütrel rääkida, mida on ta pildil kujutanud, kes on tegelased, mis pildil toimub, kuidas tegelased omavahel läbi saavad, mille järgi valis värvid, kuidas see loom ilma käpata hakkama saab, jne jne. Olge lihtsalt uudishimulik, hinnangutevaba ja aktsepteeriv (kindlasti ei soovita sellist reaktsiooni, millest kirjutasite,- laps ei soovi teid muretsema panna ning võimalik, et teie nähes ta selliseid pilte enam ei valmista). Üldiselt lapsed ootavad sellist vanemapoolset kutset ja jagavad piltidel kujutatut hea meelega. Kuulake, mida laps teile räägib, sõnastage kuuldu ümber,- niiviisi julgustate teda veelgi enam oma pilti avama ja teil avaneb suurepärane võimalus saada osa oma lapse kujutlusmaailmast! Kuulamisoskusest saate lähemalt lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Loodan, et saite siit julgustust oma tütrega tema piltidest rääkimise osas.
