Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: Mure lapsega

Kris
Külaline
Postitatud 30.09.2016 kell 23:44
Tere! Minu lugu selline. Kasvatan 5aastast poissi juba 6kuud üksinda ehk olen üksikema. Läksin mehest lahku joomise pärast. Aga lapsel on tekkinud trotts lasteaia. Pidi kaklema teistega ning on raske seda kuulata kõrvalt. Kas on võimalik, et trots on tingitud meie lahkuminekuga. Poiss räãgib kui oleme koos kodus, et miks issi meiega ei ela, millal te abiellute, miks te ära ei lepi jne küsimused. Ma olen talle rääkinud, et emme ja issi elavad lahus,,et meil issiga on kõik lõppenud. Samas ütlen ka seda et isdut ta pole kaotanud lihtsalt me ei ela nagu perekond enam koos. Kas oskate anda nõu kuodas peaksin tomima või peaks pöördima hoopis erialase psühholoogi poole. Ette tänades
Hedy Laidre
Perenõustaja
Postitatud 02.10.2016 kell 11:54
Kirjutasite, et teie 5-aastasel pojal on tekkinud peale lahku minemist trots lasteaia suhtes, ta kakleb teiste lasteaia kaaslastega ning esitab teile küsimusi oma isa kohta. Te soovisite teada, kas see trots võib olla tingitud teie lahkuminekust ning kuidas võiks edasi toimida.

Teie paarisuhe mehega on lõppenud, kuid vanemlik suhe oma lapsega jätkub. Teie kirjast ei loe ma välja, mil viisil lahutusest lapsele teatati ning millised on praegu lapse ja isa omavahelised suhted, kui neid üldse on. Lahkuminemise puhul on hästi oluline lapsele rõhutada, et isegi, kui emme-issi enam koos ei ela, siis emme ja issi on sul ikka olemas, me mõlemad armastame sind väga ning sa saad meie mõlemaga edasi suhelda (välja arvatud juhul, kui lapsevanem on kuidagimoodi ohtlik lapsele). Samuti tuleks normaliseerida lahutusega seotuid tundeid lapses, öeldes näiteks “Sa oled täitsa kurb/vihane, et issi meiega ei ela”. Seejärel võite öelda, kuidas te ise ennast tunnete ning mis teid nende tunnete puhul aitab. Näiteks öeldes, “Kui mina olen kurb/vihane, siis mind aitavad teiste inimeste kallistused. Kas ka sina sooviksid praegu, et ma sind kallistaksin?”. Võite ka otse küsida oma lapse käest, mis teda erinevate tunnete puhul võiks aidata.

Te kirjutasite, et teie pojal on olnud mitmeid küsimusi seoses oma issiga ning teie suhtega. Kuidas te olete neile küsimustele vastanud? Milline on olnud teie lapse reaktsioon? Lapsele tuleb anda vastuseid, kuid jälgida võiks seda, et see info oleks lihtsasti arusaadav ning jagada nii palju infot, kui vajalik. See tähendab, mitte laskuda pikkadesse aruteludesse, miks lapse isaga suhe karile jooksis ning kindlasti ei tohiks lapse isa kuidagimoodi lapse juuresolekul halvustada. Lisaks lapse esitatud küsimustele võiks teie poeg teada, millised muutused teda ees ootavad. Kui tihti ta oma isa näeb, kus isa elab ning kuidas isaga suhtlemine hakkab välja nägema. Lapsed toibuvad üllatavalt kiiresti vanemate lahutusest, sest see, mis on vanema jaoks uus reaalsus, on ka kiiresti lapse jaoks uus normaalsus.

Te soovisite teada, kas lahutus võib põhjustada teie lapses trotsi lasteaia ees. On võimalik, et teie laps on antud uue elukorralduse peale vihane ja segaduses, mis on täiesti tavalised reaktsioonid ning kui laps oma tundeid sõnadesse ei saa/ei oska panna, siis võib nendest tunnetest tingitud ebamugavus väljenduda trotsis või löömises. Kindlasti ma 100% seda väita ei saa, sest ma pole kohtunud teie pojaga ning pole saanud tema enda käest küsida, mis siis ikkagi on juhtunud nendel kordadel, kui ta on kedagi löönud. Soovitan teil aktiivselt kuulata oma last peale lasteaia päeva. Näiteks, kui poeg ütleb, et “Ma lõin Johni”, saate teie öelda, et “Sa lõid Johni. Sa olid vist tema peale pahane”. Seejärel saate anda talle reageerimiseks aega ning vaadata, mis ta teile vastab. Kui ta ei vasta midagi, saate talle öelda, et “Sa vist ei tea ise ka, mispärast sa Johni lõid. Võib- olla sa polegi pahane Johni peale, vaid hoopiski minu või issi peale”. Seejärel saate uuesti anda lapsele aega, et ta teile vastaks. Aktiivne kuulamine on efektiivne viis jõuda arusaamiseni, miks teie poeg on kedagi löönud. Aktiivse kuulamise kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/

Kirja teel saab edastada ainult väikeseid infokilde lahutusest, seetõttu leian, et perenõustaja poole pöördumine on hea mõte, et koos analüüsida antud olukorda, leida võimalike lahendusi nii enda parema toimetuleku kui ka lapse toimetuleku jaoks. Traumasid ei põhjusta lapsele ema-isa lahku minek, kuivõrd lahutusjärgsed traumad võivad tuleneda sellest, kuidas lahku mindi ning kuidas lapsevanemad ise lahutusega toime tulevad (emotsionaalselt, materiaalselt jne). Sobiva perenõustaja leiate sellelt leheküljelt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/
Juhul, kui soovite minuga antud teemadel jätkata, võite mulle kirjutada: info at hedylaidre dot com

Soovin teile kõike head!

Postitus muudetud Hedy Laidre poolt.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!