Olen mures on 2 a 1 k lapse pärast, kes ei taha päeval magada. öeldakse, et sellises vanuses on see veel vajalik. Laps ei taha uinuda oma voodis. Oleme püüdnud magama jääda elutoas diivanil, kui ise istun tema juures, kuid see ei saa ju nii jääda! Püüan jälgida, et laps tõuseks iga päev ühel ajal - u 6.45-7 paiku. Vahepeal hakkas juba ilusti kujunema uinumise ajaks u12.45-13, kuid nüüd on jälle kõik paigast ära. Kui ta on väsinud, siis ta enam ei kuula, kui teda keelad või nt magama minema suunad. Olen ära korjanud ka kõik mänguasjad, välja arvatud kaisuloom - muidu ta ei jäägi magama. mida tuleks ette võtta. uni on ju vajalik lapse arengule.
Olete mures, sest teie 2aasta ja 1 kuune laps ei taha päeval magada. Laps on küll mõnda aega päevaunne suikunud, kuid hetkel on rütm jälle sassis.
Olen teiega nõus, et piisav uni on lapse arengule väga vajalik. Võiks isegi öelda, et piisav uni on lapse üks põhivajadustest. Laps ei kujunda oma uneharjumust ise. See on alati täiskasvanu hooleks. 2-3 aastase lapse orienteeruv unevajadus on ligikaudu 11 tundi.
Kui laps muutis oma uinumisrütmi, siis on üsna tõenäoline, et midagi oli teie peres veel muutumises. Laps reageerib pereliikmete tegevustele ja emotsioonidele. Laps ise areneb selles vanuses iga nädalaga ja see eeldab, et ka lapsevanemad on muutustele avatud.
Päevast uinumist ei saa mitte kuidagi käsitleda eraldi ülejäänud päevakavast. Selleks, et uni saaks tulla, on lapsel vaja igapäevast rutiini, lapsevanemate ettearvatavust ning ärkveloleku ajal piisavat positiivset kontakti vanematega. Et laps peaks uinumist loomulikuks, on vaja enne uneaega tempot aeglustada ja teha läbi rituaalid, mis on meeldivad, igapäevased ja turvalised. Samas on iga laps ainulaadne ja mis mõjub ühele lapsele, ei pruugi mõjuda teisele lapsele. Seega on alati kõige olulisim, et te ise olete rahulik, usute endasse ja olete heal meelel valmis üha uuesti ja uuesti erinevaid võimalusi katsetama.
Lisan siinkohal mõned ideed:
Kas ärkamine 6.45-7.00 on teie lapsele parim ja soodustab lõunaund? Võib olla annaks parema tulemuse hoopis veidi hilisem ärkamine?
Kas olete märganud, millisel hetkel teie laps rahuneb? Mis on need rahulikud tegevused, mida lapsega koos teha enne uneaega?
Millised on teie lapse uinumisrituaalid? Kas laps oskab neid ise nimetada. Kas need on meeldivad? Kas ta võiks ise midagi välja pakkuda?
Kas teie lapse liikumisvajadus on rahuldatud? Kas te käite õues jalutamas? Lapsel on vaja joosta. Samas on pidurdamatus ka üleväsinud lapse tunnus!
Kas olete päeva jooksul lapsele piisavalt kättesaadav? Kas olete tema jaoks emotsionaalselt kohal? Või kipute matma end kodutööde alla, et kõik oleks korras ja puhas? Kodutööd ei lõpe kunagi!
Kas lapse voodi on hubane ja mugav koht, kus talle meeldib olla? See ei ole mängimiseks, sinna saab vaid magama minna!
Kas toas ei ole ehk liiga valge?
Kas uneriided on pehmed ja mugavad? Kas laps võiks neid ise valida?
Kas lapsel võib jääda mulje, et uinudes jääb ta mingist toredast tegevusest ilma?
Võtke aega ja loobuge oma toimetustest mingiks ajaks. Olge tema päralt, aeglustage mängu rütmi, kuulake last, jutustage ise lugusid ning jälgige, millisel hetkel ja milliseid tegevusi tehes laps väsimuse märke hakkab ilmutama. Nii saate teada, milline võiks olla lapse loomulik unerütm.
Vilkuvad ekraanid ei ole väikelastele. Need ergutavad ja erutavad.
Telefon või arvuti ema käes on lapse jaoks konkurentsiallikaks. Laps tajub, et peab tähelepanu eest võitlema.
Kas olete oma lapsele tõsiseltvõetav? Kui lisaks uinumisele on teil ka muul ajal lapsele keeruline piire seada, siis võiksite seda harjutada.
Kas teie perel, teil endal või lapsel on päevasel ajal muresid, mis vajaksid lahendamist? Lahendamata mured segavad igasuguse positiivse unerütmi kulgu.
Kas olete pidanud nõu oma vanematega või kaasa vanematega? Kuigi lähenemine lastekasvatusele on aastatega muutunud, on ikkagi võimalik, et saate oma n.ö. tööriistakotti mõne just teie lapsele sobiliku meetodi, mida kasutada.
Kui rahunete ja õpite oma last veelgi paremini tundma, siis suure tõenäosusega tajute peagi, et igale teie tegevusele, tegevusetusele, tujule ja … mõnikord ka mõttele järgneb lapse reaktsioon. Nii saate oma tegevusi teadvustades ja vajadusel muutes, mõjutada ka lapse käitumist.
