ma ei jaksa enam elada
olen päevad läbi üksi oma lapsega. tal tulevad hambad ja lisaks niikuinii tegu närvilisema lapsega. magada olen saanud sünnitusest saadik maksimaalselt 4 tundi korraga. täiesti tavaline, et öösiti pean tund-paar üleval passima, sest laps ainult vigiseb.
mu mees näeb, mis toimub, tal on minust südamest kahju. ta on õnnetu ja ta üritab aidata, kuid tunnen juba, et probleem minus. olen läbikukkunud ema ja naine, mul on tunne,e t ei oma õigust tema abile ja ma pole väärt tema last kasvatama....
iga normaalne mees oleks juba ära läinud kuskile normaalsema juurde.
armastan oma meest ja last meeletult, lapsele ei suuda iial halba teha, aga iseendast ma enam lugu ei pea. Lapsega elu ongi ju selline, aga ma enam ei jaksa....
Kulla väsinud ema! Nõustun igati eelpool kõnelejatega - vaja on puhkust ja abi mehelt. Ei jaksa ju kogu aeg anda, kui ise midagi endale ei saa. Ei nõustu sellega, et eluisu otsasaamisest rääkimine on virisemine ja ebasobiv jutt. On õige, et hädas olles tuleb ennast jagada, siis teavad ümber olevad inimesed appi tulla.
Soovitan rääkida teiste emadega, kel sama vanad lapsed. Paljudel on samasuguseid muresid. Nii pisikese ilmakodanikuga ongi selline lugu, et ema headusest hoolimata on temal nuttu ja virinat ikkagi küllaga. Ega beebi nutt ei tähenda, et ema on halb. Pigem olete Teie andnud liialt palju, et lapsega hakkama saada. Nüüd on tagumine aeg võtta endale aega.
Paluge ruttu mees appi. Vahel on isad väga osavad lapse virina vaigistajad ja seda tuleb kindlasti ära kasutada Oleks oluline, et saaksite öösel magada. Mehega võiksite ära jagada, et kes öösel voodist lapse juurde tõttab. Laske mehel ka öösel üleval olla ja lapsega tegeleda. Ta tahab ju aidata ja ennast vajalikuna tunda. Leidke ka päeval aega, et olla iseendaga veidike aega. Minna kodust välja jalutama sel ajal kui mees last hoiab või teha midagi muud, mida Te olete armastanud.
Veel võiksite käia oma perearsti juures ja rääkida neist tunnetest ja mõtetest, mis Teil on. Tegu on ilmselt sünnitusjärgse depressiooniga, mida esineb päris sageli. Sellele saab aga abi, tuleb arstiga rääkida ja kuulata tema soovitusi. Ärge jääge selle asjaga üksi. Hiljem on keerulisem sellest olukorrast välja tulla.
Te olete üks vapper ema, kes on enadst palju andnud, aga kõige suurem Teie tugevuse näitaja on see, et Te sellest ka räägite Loodan, et saate oma mehe ka endale appi, leiate aega endale ja saate ka mahti arsti juurde minna. Palju jõudu Teile!
Oleks oluline, et saaksite öösel magada. Mehega võiksite ära jagada, et kes öösel voodist lapse juurde tõttab. Laske mehel ka öösel üleval olla ja lapsega tegeleda. Ta tahab ju aidata ja ennast vajalikuna tunda. Leidke ka päeval aega, et olla iseendaga veidike aega. Minna kodust välja jalutama sel ajal kui mees last hoiab või teha midagi muud, mida Te olete armastanud. 