Minu toitumishäired on saanud alguse juba sellest ajast kui olin väike, umbes 8 aastane.
Mulle meeldis süüa kohutavalt jahu, makarone ja juua seejuures suures koguses vett.
Lõpuks sõin sellest nö isu täis ja tuli uus vajadus, siis oli mul vaja hakata sööma kohvipuru, just seda mis pannakse kohvimasinasse ja peale seda kui vesi on sealt filtrist läbi käinud, võisin süüa päevas lausa kolm filtritäit kohvipuru ära.
Ka see oli mööduv, lõpuks hakkas mulle hirmsasti maitsema kriit ja paber, sõin seda meeletus koguses, märkmepaberid, A4 lehed, see kõik oli justkui nii maitsev. Paberi söömise pealt läksin üle täpsemalt WC paberi söömisele, võiksin vabalt päevast süüa ühe rulli paberit. Praeguseks olen aga jäänud WC paberi söömise küüsi. Ma ei suuda sellest loobuda, ma lihtsalt pean seda sööma, ma saan aru et see ei ole hea, aga ma ikka tahan, see oleks justkui see mida ma vajan. Praeguseks olen ma söönud wc paberit umbes 8 aastat.
Lisaks wc paberi söömisele on mul vajadus süüa juukseid. Ma tõmban juukseid peast endalt välja, ma ei taha seda teha, aga teen ja siis ma pean lihtsalt neid nö juukse juuri närima.
Infoks veel: olen 23.a. Kui mu toitumishäired algasid ei olnud ma ei alakaaluline ega ka ülekaaluline.
Kas tegemist on mingi vaimse häirega või mida ma peaksin tegema või kelle poole pöörduma, et abi saada, ma ei suuda enam niimoodi elada?
Pea terve oma elu olete söönud erinevaid, tegelikult söömiskõlbmatuid asju, aineid, materjale. Tõdete isegi, et tegu on toitumishäirega- ja mul tuleb teiega nõustuda. Söömishäire tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiokultuuriliste tegurite omavahelisest koostoimest. Spetsiifiliste riskitegurite hulka kuuluvad madal enesehinnang, enese väärtustamine läbi välimuse, äärmuslikud dieedid, geneetilised tegurid, perfektsionistlik isiksus, konfliktide talumise ja lahendamise raskused perekonnas, impulsikontrolli häired. Arvatavasti on teie puhul tegemist pikaga.
Pika (pica) on toitumishäire, mille tulemusena inimene tahtlikult sööb mittesöödavaid asju.
Bioloog Urmas Kokassaar kirjutab oma artiklis, et tänapäeval tuuakse tavaliselt välja kolm pika põhilist esinemisvormi. Esiteks geofaagia- inimene sööb savi, mulda, liiva, killustikku ja muud sarnast.
Teiseks - amülofaagia. Amülofaagid eelistavad tärkliserikkaid asju, nagu näiteks toortärklist, tärgeldusaineid, jahu, tainast ja kliistrit. Kolmandaks- pagofaagia, kus inmene sööb suurtes kogustes lund ja jääd.
Kuid eeltooduga pika sündroomi all kannatavate inimeste toidusedel siiski ei piirdu, sest kõikvõimalikke asju, mida süüa võiks, on meie ümber lõpmata palju. Proovides neid kuidagi rühmitada, saame järgmise tingliku jaotuse:
Mitmesuguste erinevate bioobjektide söömine. On kirjeldatud juhuseid, kus pika all kannatajad toituvad loomade väljaheidetest, taimelehtedest, juustest, villast, vahast, kohvipaksust jne.
Toidumenüüsse on lülitatud erinevad majapidamiskemikaalid (seep, söögisooda, õhuvärskendajad, naftaleen, pliivärvid jne.).
Süüakse kõikvõimalikke asju: tahma, tuhka, krohvi, tuletikke, konisid, riideid, pliiatseid, kriiti, nööri jms.
Miks pika üldse kujuneb? Hüpoteese on palju, tavaliselt tuuakse esile järgmised põhjused. Esiteks - füsioloogilised vaegused. Inimese organismis on mikroelementide tasakaal kõikuma löönud, on nende vaegus (sageli esineb pikat rasedatel). Teiseks pika tekkepõhjuseks pakutakse traditsioonilisi etnokultuurilisi vääruskumusi. Nendest põhjustest tingitud pika on eriti levinud näiteks Ameerika lõunaosariikide neegrinaiste seas. Kolmas pika tekkepõhjus puudutab otseselt lapsi ja see seostub magusavajadusega. Sageli hakkavad lapsed sööma selliseid asju, mis keele maitsmisretseptoritel annavad magusa maitse. Neljandaks- toitumist mittesöödavatest esemetest on inimestel seostatud sooviga esile kutsuda iiveldust ja oksendamist. Viiendaks - pika sündroomi seostatakse ka otseselt indiviidi vaimse tervise häiretega.
Kindlasti võib öelda, et pika ei ole ekstravagantsus, vaid tõsine toitumishäire, mis nõuab ravi! Lõuna-Eestis saab abi Tartu Psühhiaatriakliiniku Söömishäirete osakonnast (Raja 31). Registreeruda saab telefonil 731 9100. Ambulatoorselt võtavad söömishäiretega patsiente vastu dr Anu Järv, dr Taavi Hallik.
Lauatelefon 731 8785, e-mail Anu dot Jarv at kliinikum dot ee, Anu Järve mobiil 5331 8785.
Tallinnas saate abi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus (Paldiski mnt 52), söömishäiretega tegelevad psühhiaatrid Ülle Võhma ja Kaia Tänna.
Polikliiniku registratuur 617 2644/ 617 2623
Palun alustage enda aitamisega kohe, pole mõtet kauem kannatada!
