Alustuseks ütlen, et olen ülekaaluline ja selle tõttu väga halva enesehinnanguga. Lisaks sellele on mul ka depressioon.
Olen alates puberteedieast olnud koguaeg ülekaaluline. Tihti olen ka uhke selle üle, kuid arvan, et tegelikult varjan sellega ainult oma ebakindlust oma kaalu ja üleüldse kogu välimuse kohta.
Hiljuti alustasin suhet ideaalse mehega, kes toetab mind 100% ja kellega olen väga õnnelik. Ta tegi aga juba enne suhet selgeks, et ta ei soovi olla koos ülekaalulise naisega, mis tegi mulle sisimas väga palju haiget ja kasvatas mu ebakindlust veelgi, kuigi mõistan, et ta soovib minu kaalulanguse sooviga ainult head.
Alustasin hiljuti ka dieediga, mis on ka varem minu heaks töötanud, kuid kui ma juba ebaõnnestusin, tundsin end väga halvasti, nagu ma oleks reetnud oma meest sellega, et ma ebaõnnestusin.
Ma kardan teda kaotada nii väga, et oleksin nõus isegi nälgima selleks, et olla tema jaoks piisavalt kena.
Ma ei oskagi muud moodi seda sõnastada, aga olen hirmul, et ma kaotan ta ja sellepärast kardan ka ebaõnnestuda ja ma ei tea enam, kuidas ma peaksin käituma ja kas mu solvumine tema märkuste minu kaalu kohta on sobiv või peletan sellega teda endast veel rohkem eemale.
Olete teadlik, et teie enesehinnang on seotud teie rahuloluga kehakaaluga. Kuigi olete püüdnud seda enda jaoks ka ümberhinnata (uhke olla), olete kehaga seotud teemade suhtes siiski väga tundlik. Te ei tea, kas on sobiv solvuda kriitiliste märkuste üle. Vaevalt, et see teid aitaks, kui keegi üritaks teile selgeks teha, millal on kohane solvuda ja millal mitte. Loeb vaid see, kas see on teile valus teema või mitte. Teie ise olete mõõdupuu hindamaks, mis teid riivab ja enesetunnet kahjustab. See pole kellegi teise otsustada ega määrata, milliseid tundeid tohivad teil olla. Niisiis, kui märkused kehakaalu kohta on teile solvavavad, siis nii ongi. See on teie ehe ja loomulik reageering.
Kuid teie jaoks on veelgi keerulisem see, et tunnete end ebakindlana suhetes mehega, sest on oht teda kaotada kui ei te pole dieedipidamisel piisavalt edukas. Hirm võib olla piisavalt suur stress ja omakorda ollagi taksituseks nii kaalu langetamisel kui ka mõjutada lähedussuhte kujunemist, usaldust ja tunda end vabalt ja turvaliselt suhtes.
Kuigi näib, et suhe sai alati just sellise teiega, olite teie ise kui tutvusite just sellise välimuse ja kehakaaluga. Ju te pidite ju mehele sellisega köitev olema. See ei tähenda muidugi, et te talle ei võiks meeldida ka kui oleksite saledam, kuid ometi on kõnekas, et midagi toredat sai alguse vaatamata sellele, et te peate end ülekaaluliseks. Kas võib olla, et mees koguni eitab, et meeldite talle ka sellisena? Kes teab.
Veidi teise nurga alt vaadatuna võiks seada ka küsimuse, kas tõesti võib olla, et mees ja nüüd ka teie ise, seate tingimuseks suhte õnnestumisel ja jätkumisel teie kehakaalu. Kuigi jah, on täiesti loomulik ja mõistetav, kui sooviksite ise enda heaks füüsilise vormi jaoks vaeva näha, kuid kas seeläbi saab armastust nö tellida ja sellega kaubelda. Armastuse ei ole ju lüliti, mida saab ette määrata, kui on täidetud need ja need tingimused, siis süttib ja kui ei ole, siis kustub. Võiks kujutleda, kui näiteks oleksite oma ideaalkaalus, kas see annaks garantii, et olete suhtes selle mehega õnnelik? Kas sellist garantiid üldse on? Ma ei arva, et te nii mõtlete, kuid tahan, et näeksite, et armastus ei ole tingimuslik ega ole tagatud teatud tunnuste olemasolul. Olulisem on mõista, mil määral kehakaal on probleem teie enda jaoks. Teil on õigus olla endaga rahul ja olla ka mitterahul. See võiks olla vaid teie enda asi. Niipea, kui seda hakkavad reguleerima teised, on see ette luhtunud üritus ega aita teile leida iseennast ega seada rahu oma enesetundega.
Sama ka dieediga. Karda juba ette ebaõnnestumist. Küllap tajute, et teatud number iseenesest ei taga teile õnne ega kindlustunnet. Küll aga võite end kiita ja olla rahulolev näiteks sihikindluse eest, kontrolli saavutamise üle, plaanide täitumise üle jne,.
Nii palju kui ma dieedi pidamisest aru saan, siis nälgimine ei ole kindlasti mõistlik, isegi kui seda vaid ajutiselt või väga lootmaks seeläbi suhet hoida. Võimalik, et on mõned meditsiinilised näidustused, mil see on teatud määral õigustatud, kuid siis kindlasti arsti soovitusel ja jälgimisel. See ei vii teid antud juhul kindlasti sihile. Samuti ei on paljude kogemused näidanud, et äärmuslikud ja kiired dieedid ei ole samuti mõistlikud ega anna püsivaid tulemusi. Pigem teevad halba, sest keha on pidevalt segaduses ja stressis, ainevahetud ja muud füsioloogilised protsessis on häiritud, toovad kaasa varem või hiljem lisaprobleeme. Kuid jah, kui soovite tõesti tõsiselt kaalu langetamisega tegeleda, siis tasub panustada tasakaalustatud toitumisele, mis arvestab teie keha vajadusi ja füüsilist koormust. Soovitan otsida abi toitmisspetsialistilt või arstilt.
Usun sellesse rohkem, et kui leiaksite endale sellise sobiva kehaliselt aktiivse tegevuse, mis teile päriselt meeldib ja teeksite selliseid toitumisvalikud, mida oleks kerge omaks võtta, st jälle, et see pole pidev enesepiitsutamine ja ahastus, mida kõike süüa tahaks aga ei tohi, vaid, et need on asjad, mida tahate, on meeldiv ja tervislik. Kõike mida suudate teha vabatahtlikult, rõõmuga on tõenäoline, et muutub teie eluviisi osaks. Kõik see, mida teeksite kampaania korras, nagu karistaks end millestki ilmajätmisega, siis ei toimi see kaukas ja vaid tekitab enese alla surumise ja piitsutamise kaudu halba enesetunnet. Niisiis, leidke üles need tegevused, hobid, toitumisviisid, mis on meeldivad ja tekitavad hea enesetunde, sel on tõenäosus jääda püsima.
Ja lõpetuseks kordan veel, et püüdke ka suhtest võtta see, mis on tore ja hea, nautige seda, mis on hästi ja püüdke loobuda mõttest iga hinna eest olla teistsugune, et meeldida. See vaid kinnistab teie madalat enesetunnet, kui kujutlete, et olete armastust väärt vaid siis, kui näete välja teistmoodi. Kui te näete võimalust, endale meeldida rohkem kui olete saanud kehakaalu vähemaks, siis tehke seda enda pärast ning tundke heameelt nendest toredast tegevustest ja meeldivatest toitudest ning muidugi ka iseenda saavutuse üle.