Minus on suur kurbus. Olen ületanud 30ndad eluaasta ja mõtlen paratamatult oma saavutustele. Neid ei ole. Ma ei soovi kirja panna, mida täpselt mul pole, aga ütleme nii, et nö eduka elu jaoks vajalikke asju või omadusi pole üldse, mitte ühtegi. Töökoht on ok, aga karjäär ei ole siin võimalik ja palk on keskmine. On vaid keskmisest kenam välimus. Igapäevaelu elan kenasti, kuna elukaaslane võimaldab seda. Me pole rikkad, aga saame hakkama. Kahjuks minul endale ei ole midagi ja ka ei tule ilmselt midagi. Oma kinnisvara ma ei saa soetada veel aastaid ja aastate möödudes olen juba 40, siis on veel raskem laenu vms saada. Pärandust loota pole. Ma nii muretsen, et mis juhtub, kui elukaaslasega laiali lähen, kus elan, mida teen. Ma ei saa kelleltki midagi nõuda või abiellu astumist manguda, kuna see ei ole normaalne, et inimene niimoodi teiste kulul elab/toimetab. Aga ise ma ei usu, et ma kuhugi iial jõuaksingi. Mu välimus on kena, ehk isegi kaunis (ei soovi väga seda kuulutada siin, kuna ilu on suhteline ja mulle tundub, et kui selline lause välja öelda, hakatakse hoobilt igasugu puudusi välja nokkima ja eks puudusi ole kõigil). Aga ikkagi – see ilu on ainus millega rahul olen ja mida millegi vastu ei vahetaks. Tänu sellele olen elanud ka paremaid ja huvitavamaid aegu, mida mu oskused või tarkus iialgi poleks kätte toonud. Mitte et tarkuse abil ei saaks hästi elada, aga pean silmas just enda tarkust – enda tarkuse toel pole ma midagi saanud, ju seda pole. Nüüd aga olen üle 30, paratamatult lähema 10a jooksul välimus hävib suurel määral või noh, nii palju, et see pole enam mingi suur pluss ilmselt. Selle tõttu on mul paaniline hirm, mida siis teen, millele toetun, kui midagi muud ma ei oska ka. Millest ma peaksin alustama, mida tegema, mida selgeks mõtlema? Sest hetkel ma tõepoolest mõtlen, et ehk elan pealtnäha kena elu veel mõned aastad, aga siis ilmselt lõpetan ise oma elu, sest ma ei usu, et karjääri, oskusteta, lasteta vanamutt on vajalik siin ilmas ja ma ei usu, et mu elukaaslane jääb minuga kui 45+ olen.
Olete hakanud süüvima oma elu üle, leidnud mitmeid asju, mille pärast muretseda. Ühest küljes on see ju väga eluterve, et nüüd tõsisemalt mõelda, millega rahul olla ja millega mitte. Just see, mis praegu pole nii nagu tahaks, võiks olla ühtlasi ka tõukejõuks, et midagi ette võtta. Saan aga aru nii, et teil on aga koguni tõsine hirm tuleviku ees. Te kardate, et peale teie hea välimuse pole midagi, millele toetuda ja mis veelgi hullem, seegi on kaduv väärtus.
Ilmselt olete isegi mõelnud, et selle peale ei saa ka teised hea füüsisega inimesed elu lõpuni loota. Päris oluline mõtteaine teile oleks see, kuidas on nii juhtunud, et kahtlete, et teil pole midagi muud, millele toetuda. Kahtlete nii oma võimalustes tööalaselt end teostada kui ka suhetes elukaaslasega, pere loomises ja kindlustunnet, mida peresuhted võiksid pakkuda. Olete millegi pärast ise sidunud oma peamise väärtuse välimusega, sh noorusega, see näib olevat teie peamine identiteet. Kuid vaid teie ise saate seda määratleda ja ümber mõtestada. Muidugi on teil ka olnud põhjust heast välimusest rõõmu tunda ja kogemusi, et see on seni olnud sageli millegi saavutamisel eeliseks. Kuid nüüd on hea võimalus teil endas üles leida ka teisi väärtusi ning see juures säilitada ka hea välimus. Ja edaspidi peamiselt selleks, et ise end hästi tunda ja mitte niivõrd võtta seda kui vahendit teiste mõjutamiseks, millegi saavutamiseks.
Vaadake endasse ja otsige veel üles kõik see, mis teile tundub oluline, huvitav, arendav või lihtsalt rõõmu pakkuv. Kasvõi lihtsad inimlikud asjad. On see siis rõõm suhetest elukaaslasega, lähisugulastega, sõpradega, mõni hobi või tegevus. Usun, et need on tõeliselt toredad ja igaühele olulised asjad. Küllap olete kellegi jaoks just teie väga oluline inimene. On see siis teie elukaaslane või keegi muu. Arutlege koos, mis teid ühendab, mis teeb temaga suhtlemise eriliseks ja ühtlasi ka selle üle, mis on üldse veel tähtis suhetes, igapäevastes tegemistes, elus üldse. Küllap saate endale uut mõtteainet, mis võiks olla lähiajal veel, mille poole püüelda. On see siis, midagi uut õppides või pereloomisele keskenduda. Selleks ei pea olema kindlasti elu lõpuni sama hea välimusega nagu praegu või omama suurt materiaalset tagatist praegu. Enesearenguks võib ju olla palju viise, nt õppides keeli, süüvida mõnesse meelistegevusse ja luua sellest eraldi tegevusvaldkond, võimaldada suhelda erinevate inimestega ja seeläbi rikastada ka oma maailma. Kas sellest kasvaks välja ka tööalast karjääri või mitte, see ei pruugi olla esmaseks eesmärgiks. Peaasi, et tunnetaksite, et see teid ennast köidab ja arendab, paneb silmad särama sõltumata vanusest.
Veel, mõeldes tulevikule, mis saab, kui olete 40+, 50+ jne. , siis kindlasti on tähtis see, millised on teie suhted lähedastega. Teile olulised inimesed ei vaja teid kindlasti mitte kauni välimuse pärast. Pigem ikka millegi muu tõttu. Meenutage neid inimesi, kes teile on olnud elus olulised, kes on olnud teie jaoks olemas ja kuivõrd määrav on olnud seejuures välimus või vanus. Mõelge, mis praegu võiks olla teie hirmu käivitajaks, et mõtlete, mis saab siis, kui lahku lähete ja teil pole kuhugi minna. Mis teeb teid ebakindlaks ühisele tulevikule mõeldes? Kas olete tõepoolest end sidunud noormehega, kes väärtustab vaid teie välist ilu ja nooruslikkust? Arutlege temaga selle üle, mis teile kahele veel teineteise juures oluline on ja te võite saada kindlustunnet, et teid seob miski muu ja see pole kaduva väärtusega. Kui teie suhe on piisavalt usalduslik, siis on just teie elukaaslane see, kellega jagada ka oma praeguseid hirme ja vajadust suurema kindlustunde järgi, et olete teineteisega koos ka aastate pärast. Mõelge koos, mida võiksite just praegu teha, et aastad peale 30.a., üle 40 jne oleksid väärtuslikud. Usun, et see on paljudele tuttav teema ja just teie vanuses (paljudel ka hoopis hiljem), sest just nüüd on piisavalt teadlikkust selleks, et midagi tõsisemat ette võtta – on see siis täiendada end tööalaselt, õppida koguni uus eriala, luua pere ja tunda just sellest rõõmu või nautida midagi muud – igal juhul on igal ühel midagi, mis teda käivitab, huvitab, rõõmu pakub. Kui aga on midagi, mis teie energia välja suretab, siis tuleb ka seda tõsiselt võtta. Teadke, et vaid teie ise saate endas üles leida selle, millele keskenduda, mida väärtustada, millest unistada ja kuidas elada.
