tere!olen yksikema ja kasvatan enda poega yksi..mul on meeletu kartus kuidas ma tulevikus hakkama saan(momendil toetab ka minu isa väga palju rahaliselt mind))kuna käib tööl saab ka pensioni..mina ise olen yksik elukaaslast pole,aliment ma lapse isa käest ei saa(olen kohtu kaudu nöudnud aga see ei andunud tulemust).aga mis saab siis juidas ma hakkama saan lapsega kui isa jääb päris pensionile ja tööl enam ei käi..mina ise käin poole kohaga koolisööklas koristamas ja saan ka invaliidsus pensio nioleks plaanis nagu töökohta vahetada aga märjamaal pole erti vöimalust ja ei ole vöimalik kaugemale tööle minna sest poeg läheb 3 ndasse klassi.(disipliini on ikka vaja))tunnen ennast täieliku hädapätkana kes ei saa millegiga hakkama ja ma ei saagi..ma ei oska midagi teha...nagu oleks tunne et tööl hoitakse ka mind aletsusest kuna kasvatan last yksi...vötan kylla antidepressante aga vahel on lihtsam et tahaks ära surra...alaväärsus kompleksid on ka väga suured sest olen nöpsninaga ja mind on väikesest peal noritud pörasak(teiste laset poolt.)söpru pole möni yksik..aga nemad on ka jäänud tere tuttavateks..mida teha...
Olete juba mitmeid aastaid poega üksikemana kasvatanud, kuid tulevik näib praegu hirmutav, pole midagi, mis mõjuks lootustandvalt. Seni olete saanud toetuda oma isale, kuid te ei tea, mis saab aastate pärast. Kirjutate, et olete püüdnud enda eest seista, kohtu kaudu lapsele elatisraha taotlenud, kuid tulutult. See on tõesti kahetsusväärne, et te pole mehelt abi saanud.
Raske on ka kirja teel midagi konkreetselt soovitada, mis teie olukorda parandaks. Te vajaksite ju mitte ainult mõistmist, vaid konkreetset abi majanduslikuks toimetulekuks. Kui te ei peaks tundma hirmu, siis paraneks ka teie enesetunne ja poleks ehk vaja ka antidepressante. Mis oleks see, millele tulevikus toetuda? Kuidas leida tasuvamat tööd? Vahel aitab lihtsalt järjekindlus, jälgida pakkumisi, pöörduda ja üritada ikka ja jälle uuesti. Ilmselt on teil ka invaliidusest tulenevalt vähem võimalusi. Kas on keegi, kes võiks teid aidata tööotsingul, leida enesetäiendusvõimalusi, mis laiendaks teie valikuid tööturul? Kas on võimalik, et teid saaks aidata ka omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ma ei ole küll selle ala asjatundja, kuid siiski usun, et abi saamise variant on mitmeid. Sageli leitakse mõni sobiv variant teie olukorras, nt on olemas erinevaid toetusi, võimalus saada tugiisik, lapsele mõni hüvitis, enesekindluse toetuseks psühholoogilist nõustamist või asjaajamisteks juriidilist nõu.
Kindlasti on teil raskem kellegi poole pöörduda või sõpru-tuttavaid usaldada halbade kogemuste pärast minevikus. Tahan teid siiski julgustada enesesse uskuma, oma nina armsaks pidama teil on õigus olla just selline nagu olete, jätkake abi küsimisi ja hoidke endas teadmist, et olete parim ema oma pojale.
