tere
mul on mure oma viie aastase poisiga ja tema joonistustest..
meil on sihuke kõrvaltvaatajate nägemuselt sõnakuulmatu ja kasvatamatu laps.
ei ta kuula mõndasi vanemaid inimesi (teatud kasvataja,isa jvm)
aga muidu ta on suhteliselt armas ja hooliv nii oma vanemate kui ka väikse venna suhtes(1,5 aastane)
joonistused on perkonna laadsed kus on :ema,isa,venna,kiisu ja ise ka...mida võiks see tähendada kas,muserdunud?
ja täna tulin koju siis oli esimene pilt ainult minust vihmasel päeval sinise pliiatsiga.
et kui keegi oskab öelda ja suunata millele laps vihjab v alateadvus karjub?
palun ja soovin nõu.
Saan aru, et teil on soov teada, millest kõnelevad lapse joonistused. Te tahate paremini mõista oma last ja tema kogemust oma perekonnas. Joonistused võivad kõneleda tõepoolest palju, kuid neid ei tasu kunagi tõlgendada täiskasvanu pilgu läbi. Alati tasub joonistust vaadates tunda huvi ja küsida lapselt, et ta räägiks oma pildist rohkem. Lapsed võivad põhjendada oma piltidel olevaid asju hoopis erinevalt, kui täiskasvanud seda arvaksid.
Näiteks, kui laps toob teile pildi, kus olete teie vihmasel taustal, siis võite peegeldada seda, mida näete: „Mhmm, sa joonistasid siia emme vihmasel päeval…“ . Laps saab siis ise juurde rääkida või teie kirjelduse ümber lükata. Võib-olla on see sinine hoopis lapse lemmikvärv ja ta tahtis emme selle värviga koos joonistada. Võimalik, et lapsele meeldib endale olla vihma käes ja seetõttu joonistas ta emme vihma sisse. Laste joonistusi tuleb analüüsida ainult läbi selle, milliseid tähendusi annavad lapsed ise oma joonistustele. Seega võite julgelt küsida lapselt, et ta räägiks mis selle pildi peal on ja mida kogu pere pildil teeb. Üldiselt ei ole selles küll midagi halba, kui laps oma perekonda joonistab. Laps joonistab seda, mis on talle hetkel tähtis mingil põhjusel.
Kui teil jäi veel mõni küsimus, siis küsige julgesti uuesti.