Pole kunagi kaotanud lootus ja olen olnud suhtumisega, et igast asjast on väljapääs. Olen suutnud leida alati ka kõige negatiivsemast olukorras positiivseid jooni ja läinud elus edasi. Ükskõik kui lootusetu olukord poleks, olen jäänud iseendaks ja kõigest välja tulnud. Teiste silmis olen igati positiivse ellusuhtumisega inimene. Olen alati suutnud ennast analüüsida, leida vead ja neid parandanud. Mind ümbritsevad inimesed armastavad mind, hoolivad minust ja toetavad mind. Kõik oleks nagu liigagi ideaalne.
Kuni praeguseni - olen katkemas, nõrkemas, loobumas.
Lihtsalt ei jõua, ei oska, ei taha enam elus edasi minna. Olen viimaselajal leidnud ennast väga halbades mõtetes. Ei hooli mitte millegist enam. Sõna otseses mõttes kardan. Kardan iseenda pärast.
Teie kirja lugedes tekib mul esimene soovitus, et kontrolliksite perearsti juures võimaliku depressiooni olemasolu. Depressioon on aju biokeemilise tasakaalu häirumine ning aju lihtsalt ei tooda neid aineid, mis tekitavad meis tavapärast rõõmu ja annavad energiat. Ka kõige rõõmsamaid ja õnnelikumaid inimesi võib tabada ootamatult depressioon. Depressioon võib tekkida sama moodi nagu tabab meid vahel mõni füüsiline haigus, mida on samuti vaja siis arsti soovituste järgi ravida. Depressiooni võib olla väga kergest kuni väga raskeni, mil isegi voodist tõusmine ja tulevikule mõtlemine võivad muutuda võimatuks. Seega soovitan pöörduda perearsti või psühhiaatri poole ja rääkida oma olukorrast täpsemalt ning vajadusel määrab arst ravi.
Teie kirjast võib oletada, et teil ei ole olnud elu ainult lihtne ja rõõmus, kuid olete suutnud säilitada alati optimismi ja lootuse ning olete kõigist raskustest hoolimata alati edasi läinud. Ütlete, et teid peetakse positiivse ellusuhtumisega inimeseks. Positiivsele keskendumine on üldiselt hea ja jõudu andev omadus, kuid vältida ei tasuks ka neid tundeid, mida ei ole nii mugav kogeda. Kurbus, hirm, lootusetus ja abitus on tunded, mida kogedes me tunneme end jõuetuna ning väikesena. Seetõttu on lihtsam nendest tunnetest kiiresti üle minna ja uued lahendused olukordadele leida. Samas meie keha ja meel vajavad vahel, et võtaksime aja maha ja kogeksime neid jõuetuid tundeid, lepiksime teatud kaotustega, mis iga inimese elus aeg ajalt juhtuvad. Hea, kui leidub siis mõni sõber või lähedane, kes jaksaks olla kõrval, pakkumata kiireid lahendusi ning kes suudaks lihtsalt istuda, kuulata ja hoida lähedal, kui on vaja nutta või lihtsalt vaiksel olla. Teinekord on jällegi hoopis viha see tunne, mis vajab väljendamist. Sel juhul on hea minna metsa või kuhugi, kus on võimalik karjuda, trampida. Võib ka lihtsalt patja peksta või ajalehti rebida, kuid tähtis on et seisev energia saaks liikuma.
Kui me surume teatud tundeid alla, siis tegelikult surume kõik tunded alla. Kui inimene ei luba endal olla kurb, vihane või hirmunud, siis ei suuda ta ka varsti tunda siirast rõõmu, armastust ja rahulolu. Depressioon on aju biokeemiaga seotud haigus, millel võivad olla puhtalt füüsilised põhjused, kuid võib tekkida ka inimestel, kes on liiga kaua üritanud olla tublid ja ise kõigega hakkama saada. Seega on tervislik olla vahel tõeliselt kurb, abitu, haavatav ja võtta vastu abi.
Kindlasti võite võtta ühendust ka meie nõustajatega, et saaksite juba isiklikul oma mõtetest rääkida.
Aitäh, et kirjutasite ja küsisite abi!
