Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: Mure mehe vanema lapsega

Elen
Külaline
Postitatud 01.01.2012 kell 18:29
Mehel on eelmisest kooselust vanem tütar(22 aastane),kes elab hetkelkoos oma 8 kuuse tütrega meie juures.Mure on sellest ,et tal koguaeg käsi tõuseb meie ühise 6 aastase tütre peale.Eelmine nädal viskas ta talle küllalt raske palliga millel on vesi sees vastu selga küllalt neeru lähedale.Täna lajatas sellise laksu käega et tüdrukul oli käe jälg ka jala peale mis hiljem läks natuke siniseks.Ja neid olukordi on veel ja veel olnud.Ma ei sa teda välja ka visata sest tal pole ju kuhugi minna.Lihtsalt tahan nõu mida ma tegema peaks või kuhu ja kellepoole pöörduma? Lihtsalt ma ei suuda enam sedasi.Vahel jääb selline tunne et ta nimelt peksab ja vingub lapse kallal.Ise on täiskasvanud inimene ja samuti ema.Temaga rääkimine ei aita.Kahju oma lapsest kes peab seda igapäevaselt taluma.väga pikk ja segane kiri sai aga loodan et keegi oskab mulle nõu anda
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 04.01.2012 kell 12:59
Saan aru, et on tõsine mure kodus tekkinud olukorra pärast, kus teie 6-aastane laps on saanud korduvalt füüsiliselt väärkoheldud enda vanema poolõe poolt.
Kirjast ei selgu, millised on situatsioonid, mis tingivad kirjeldatud käitumist - kuid samas ei olegi see peamine.
Mõistan, et teie ei poolda probleemide füüsilist lahendamist (ehk karistamist), küll aga 22-aastane noor ema, kes elab teie peres oma pisitütrega. Teema olete üles võtnud korduvalt, kuigi ütlete, et temaga rääkimine ei aita.
Olukord on tõesti murettekitav ning vajab lahendamist. Lihtne oleks füüsilise vägivalla kasutaja hukka mõista, aga nagu isegi nimetate- lahenduseks ei saa olla väljaviskamine, sest tal pole kusagile oma lapsega minna...- kas siit võib kumada ka noore naise ebakohase käitumise põhjus? Segadus, üksiolek, ebakindlus tuleviku osas, uus roll lapsevanemana - ehk frustratsioon, mis kahjuks väljendub siis nõrgemale haiget tehas/välja elades?
Tundub, et noor ema vajab ise tuge ja ennekõike mõistmist. Seda saate talle pakkuda kas teie või teie abikaasa. Kui inimene tunneb, et tema on oluline, teda on ära kuulatud, mõista püütud - võib ta olla palju avatum kuulama ka teie murejuttu.
Kuigi nimetate, et temaga rääkimine pole siiani aidanud, siis rääkimine ongi see ainus võimalus, kuidas ikkagi muret lahendada. Abistav viis, mil moel valusat teemat teise inimesega käsitleda, on selge minakeel- sõnum, kus annate teada, milline käitumine on probleem (mida näete või kuulete), siis millist kahju sellest saate ning mis on teie emotsioon sündmusega seoses.
Selgelt tuleks väljendada oma põhimõtteid füüsilise karistamisega seoses- et see on teile vastuvõetamatu ning peab lõppema.
(laste väärkohtlemine- nii vaimne kui füüsiline on keelatud ka Eest Vabariigi lastekaitse seadusega: /www.riigiteataja.ee/akt/74188Cool
Kui näeme, et meie last koheldakse ebaõiglaselt ja mitteaktsepteeritaval moel- on selge, et ärritume, pahandame ja tahame kiiremas korras midagi ette võtta. Ärritunult ennast kehtestades läheb teine ilmselgelt vastupanusse ning algselt planeeritud mõistlik arutelu võib kujuneda tugevaks tüliks või konfliktiks. Ja ei too oodatud muutust käitumises.
Seega soovin teile rahulikku meelt ennast kehtestades ja ka teist osapoolt kuulates.
Vajadusel julgustan ühendust võtma perekeskuse psühholoogide või teiste spetsialistidega, et olukorda lahendada.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!