Tere! Mul on 2 a 3 kuune tütar kellega käisime hiljuti hambaarsti juures. Kuna kaisutekiga mängides või pikutades imeb laps pöialt, siis soovitas hambaarst kaisuteki lapselt üldse ära võtta. Mul aga on tõsised kahtlused selle taktika suhtes. Teki valis laps ise kasutekiks, alates sünnist olen teda selle all imetanud ja magama pannud. Tekki kasutab ta igapäevaselt rahunemiseks, puhkamiseks ja õhtul uinumiseks.
Soovin hakata ära harjutama pöidla imemist, sest see võib rikkuda hambumuse, aga mingil juhul ei taha ma last traumeerida talle armsa ja vajaliku teki päevapealt äravõtmisega. Kuidas oleks õige toimida, et hambad otse jääksid ja ma lapsele liiga ei teeks? Suur tänu!
Arvan, et see on igati tore ja vajalik, kui lapsel on väljakujunenud oma lemmik, kaisuloom või muu asi, millega ta end tuttavalt ja turvaliselt tunneb. See on midagi, mis loob positiivseid seoseid, meeldivaid tundeid. Sageli asendab selline kaissu võetud lemmik ka ema tema äraolekul, aitab paremini igatsusega toime tulla. Näiteks võtavad lapsed meelsasti külla või lasteaeda kaasa mõne oma lemmiku, et kodunt ja emast eemalolekut kergemini taluda. Eriti oluliseks osutub selline lemmik just magamaminekul, mil igatsus tavaliselt kõige suurem. Niisiis, ei miskit probleemset, pigem vajalik ja toetav lapse jaoks. Kui laps suudab iseseisvudes järjest kergemini ja kauem eemalolekut taluda, loobub ta ise nendest kaisulemmikutest (ema asendajad, läheduse pakkujad).
Samas mõistan, et hambaarst, olles mures hammaste pärast, soovitab loobuda pöidlaimemisest. Kindlasti tuleb tema tähelepanekuid ja soovitust tõsiselt võtta. Oletan, et ta näeb pöidlaimemist otseses seoses teki kasutamisega. Ta arvas, ilmselt et lapsel on kergem pöidla imemisest loobuda, kui selle tegevusega seotud tekki ka enam ei oleks. See võib nii olla, kuid ei pruugi. Seda saate ise jälgida ja oma lapsele sobiva viisi leida. Jagan seda mõtet, et leidma peaks viisi, mis on kõige vähem traumeeriv. Võimalik, et tekk, millega ta on harjunud magama, loob lapses soovi ka pöial suhu panna. Ilmselt on asi pigem olukorrast tulenev, st pigem on pöidla imemine seotud magamaminekuga, mitte aga niivõrd tekiga, isegi kui need kõik esinevad koos. Kui teile näib, et tekita oleks laps traumeeritud, siis proovige leida teisi võimalusi, kuidas last aidata loobuda vanast harjumusest pöialt imeda. Ühest asjast vabanemiseks ei pruugi olla vajadust loobuda teistest asjadest, mis kuulub magamamineku rituaali juurde. Pigem jätta teised tuttavad ja uinumist soodustavad tegurid alles, samuti rutiinsed tegevused, mis seostuvad uneajaga ja loovad meeldiva, rahulikku meeleolu ja valmisoleku uinumiseks (hambapesu, oma voodi, tuttav pidžaama, vaikus, kaisulooma magamapanek, muinasjutt, unemusi jms ) ja püüda loobuda sõrmeimemisest ilma lapsele teisi talle armsaid ja ohutuid asju keelamata.
