Tere,
Mu mees pettis mind hiljuti. Senistel andmetel küll mitte füüsiliselt, kuid siiski. See on valus. Raske ja lõputult valus. Südame ajab pahaks kui sellele mõtlen ..
Selle teoga seoses on mul tunne, et olen täiesti väärtusetu. Et mu elukaaslane ei tunnista mind kui oma naist, keda armastada vaid kui koduabilist, kes tema kodukasib ja lapsi kasvatab! Ta ütles mulle, et tal see suur armastus peab alles taastuma.. No see selleks. Kujutan ette, et miks ma selle valedejoru peale oma asju kokku pole korjanud on see, et ma ei taha, et lapsed selle pärast kannataksid. Võib ju juhtuda, et me saame selle üle ja laste solgutamine sellisel viisil oleks mõttetu ja väär.
Ma räägin mehele, et ma ei tunne teda, et ta on nii kauge ja ma ei taju enam mitte mingusugust sidet ega armastust meie vahel. Räägin, et mul on väga raske sellest üle saada .. Igapäevaselt ootan kasvõi seda ühtainsat fraasi: Ma armastan sind! Mida ei tule, seda ei tule. See rõhub! Ma ei tea, kas olen talle andestanud selle .. ja kui ka olen, siis tundub, et tema on see, kellel hoopiski raskem sellest üle saada on!
Hea küll! See selleks. Olen talle öelnud, et seda sidet taastada, peaksime leidma aega teineteise jaoks. Ta on teinud mõne vaba päeva, aga seda ka olude sunnil (töö kodus), aga tunnen, et sellest on vähe. Väga vähe. Mainin, et selleks, et püüda asju taastada, peaks ta minu "ära teenima" .. Ta ei tee mitte midagi. Ta ei näe vaeva. Ma ei tea, kas sellel on üldse enam tulevikku. Ma tunnen, et olen tal ainult madratsiks ja perenaiseks, kes söögi teeb ja kodus majandab. Ah, ma ei tea ..
Teie poolt kirjeldatud olukord tekitab kindlasti hingeliselt palju segadust . Samuti on usaldus üks väga õrn tunne, mida on lihtsam lõhkuda, kui luua. Ka väärtusetuse tunne on täiesti loomulik tunne selles olukorras. Nii usaldus, kui väärtusetuse tunne vajavad aega taastumiseks. Antud olukorras olete mõlemad segaduses ja sellises seisundis ei saa kiirelt leida head lahendust.
Teie mõte, võtta mehega kahekesi olemiseks aega on väga hea, kui mees on valmis seda tegema. Kahekesi olemine tähendab seda, et teete midagi toredat koos ja suhtlete. Hea oleks teha midagi sellist kui kõik oli veel suhtes korras. Näiteks käisite varem mere ääres jalutamas, matkamas jne. siis tasuks algust teha sellise tegevusega.
Omavahel rääkida ja taas leida teineteist on lihtsam väljaspool kodu, mis on teie mõlema jaoks kas neutraalne või positiivne. Rääkima peaks siis mina-sõnumite keeles st. sellest mis teile haiget teeb, mida vajate. Näiteks võib mehele öelda: " Ma olen segaduses antud olukorra pärast, mul on vaja sinuga rääkida, et rahulikult oma elu edasi elada." Hea oleks, kui ka mees saaks rääkida, mida tema teie suhtelt ootab ja mida vajab. Kui peres on väiksed lapsed juhtub väga sageli, et paarisuhe kannatab.
Teie mõte lastele mitte rääkida on alustuseks hea. Samas, kui suhe ei muutu paremuse poole tuleb sellest lastele rääkida, kuna nad saavad niikuinii aru, et kõik ei ole korras.
Kokkuvõttes tasub alustuseks võtta aega iseendale ja mõelda, mida ma tegelikult vajan. Kas mulle piisab ainult lausest: "Ma armastan sind " või vajan hoopis hingerahu.
Kui endas on olemas selgus, tasuks mehega rääkida mina-sõnumitega. Kui seda on raske teha võib pöörduda paarinõustaja poole. Häid mõtteid, kuidas mehega suhelda saab veel raamatust "Suhtlemisoskused" Matthew McKay Ph.D ja teised autorid
