Ma olen leidnud enda kõrvale (kuigi me ei ela koos) inimese, kellega mul on hea olnud kõigest rääkida. Kuigi elu on mul olnud viimase aasta jooksul keeruline, on tema see, kelle embuses, kellega käestkinni jalutades, lihtsalt vaikides, tunnen end suures rahus. Ta armastab mind ja mina teda.
Ometi ühel õhtul paljastas ta, et ma olen muutunud ahistavaks teatud mõttes ja ei anna hingamisruumi ja endaga olemist, et ta justkui kogu aeg PEAB minuga koos olema ja asju tegema. Ja et vältida minu tusatuju ja selgitusi mulle, on ta mulle valetanud, mida ta tegelikult teeb (et käib sõpradega väljas ja sõbrannadega lõunal ja omaette üksi olemas jne).
Mind pani see mõtlema, sest enda sisimas ma ju tean,et inimene vajab aega endaga olla ja sõpradega jne. Ma lihtsalt arvasin, et ta tahab ka väga kogu aeg minuga koos olla. Ma otsustasin,et ma pean kusagile pöörduma ja abi otsima. sattusin siia.
SIis lugesin ühte artiklit ja enalegi hirmuks tundsin ära enda seal. Minu jaoks šokk. Artikkel siis selline http://www.naistemaailm.ee/artiklid/35806/armastusest_soltuvuses.html
Ma soovin abi saada. Kuhu ma pean pöörduma, kas ma saan ise midagi ära teha.
Mõtlesin sügavalt sellele. Meil on hea koos, aga ma tahan, et meil on kõik hästi ja normaalne.
Pärast seda vestlust temaga olen ma nagu puuga pähe saanud ja midagi on murdunud. Mulle teeb haiget teadmine, et ta valetas ja kui ta nüüd ütleb,et armastab mind, see kõlab hoopis teisiti. See pole nagu päris enam.
Vajan abi.
Näete nüüd pärast tõsist jutuajamist oma suhet teistsugusena, sõnade ja tunnete tähendused on muutunud ja küllap võivad veelgi muutuda. See, mis teie jaoks armastamine tähendab pole seesama, mis teie kaaslase jaoks. Tegelikult nii ongi, et harva langevad meie arusaamad täielikult kokku. See, mis on ühele väga tähtis, et end paarisuhetes hästi tunda, ei pruugi teise jaoks samavõrd oluline olla. Samuti on erinev see, kuidas oma armastust, lähedust ja hoolivust teisele väljendatakse ja mille järgi oma tunnete üle otsustatakse.
Praegu näib väga tähtis just see, et olete sellest rääkinud. Kuigi olete praegu kohkunud ja näete oma kaaslast ja suhteid teises valguses, loob see ometi võimalusi ka teineteise paremaks tundmiseks ja mõistmiseks. Ükski suhe ei püsi muutumatuna, see on pidev protsess, oma tõusude ja mõõnadega.
Kirjeldatud jutuajamine viitab sellele, et teie kaaslane soovib olla teiega aus (kirjast ei selgu ka ju vastupidist), ta püüab vältida valetamisi ja varjamisi. Noormees armastab teid ja tema jaoks ei tähenda see kogu aeg koosolemist. Ta armastab teid ka siis, kui on sõpradega koos. Nüüd siis oleneb palju sellest, kuidas te sellele reageerite, millise tähenduse kuuldule omistate ja kuidas see teie suhteid mõjutab. Saan aru, et muretsete selle üle, kas olete ise liialt sõltuv temast ja koosveedetud ajast, võimalik ka et oma ettekujutusest selle kohta, mida tema armastuseks peab. Vahel võib nii olla, et eeldatakse, et teine tunneb sedasama, vajab samu asju, tunneb sarnaseid tundeid, mida me ise. Teie kaaslane soovib olla aus ja see tähendab lugupidamist teie suhtes. Samavõrd on oluline, et oleksite ka ise tema suhtes aus ja avatud, räägite sellest, mida vajate, oluliseks peate, et end hästi tunda.
Võtmeküsimuseks võibki saada, kuivõrd suudate aktsepteerida seda, et olete erinevad inimesed, erinevate vajadustega, tunnete tundeid omamoodi, ja see ei takista teid olemast lähedased teineteisega. Pigem vastupidi, tunnetades end eraldiseisvate isiksustena, meeldides teineteisele just sellistena, loote eelduse tõeliseks läheduseks ilma sõltuvuseta, ilma, et peaksite armastust ära teenima, ilma, et kaotaksite koos olles iseennast.
Kui soovite rohkem selgust iseendast, muutunud suhetest, raskustest teineteist mõista, siis abisaamiseks võite pöörduda paari- või peresuhte nõustaja poole.
