loen siin teiste kirju, et mees pettis - jätta maha? täpselt nii ma tegingi.
15 koos elatud aastat vajus ühel hetkel kokku. petmine ja valetamine muutus lõpuks mulle täiesti vastuvõetamatuks. ma ei usalda enam seda inimest.
rääkisin, et me võiks teraapiat proovida, aga see ei sobinud teisele poolele.
nüüd elan viis aastat lastega, olen käinud psühholoogi juures, aga hinges on selline kurbus. see koht, kust me ära tulime, meeldis mulle ja kui ma seda mõtlen, et mees tegi mulle ja lastele nii palju haiget- ma ei suuda seda kunagi andestada. mingil hetkel lihtsalt ei taha enam olla.
tahaks sellest üle olla, aga ma ei suuda. mõnikord ma ei tea, mida teha.
Kaotuste eest pole keegi kaitstud. Iga kaotus toob kaasa kriisi, raske kaotus – suure kriisi. Abi otsimine selles olukorras on väga arukas ja vastutustundlik tegevus. Oletegi seda teinud. Teinekord juhtub, et esimene nõustaja või terapeut millegipärast ei sobinud. Seda juhtub ikka. Olete ju vaba veel kord proovima, sest professionaalne abi on teie kirjeldatud olukorras ilmselt ikkagi vajalik.
Igasugune kaotus, pettumus, ebaõnnestumine, eemaldumine, ilmajäämine toob kaasa valu ja ahastust. Iga tähtis osa me elust, millega oleme sunnitud hüvasti jätma, paneb meid kannatama. Kui me ei tööta seda valu läbi (ei ole nõus seda taluma, põgeneme selle eest, eitame seda vms), on meil väga raske psüühilist tasakaalu tagasi saada.
Te ütlete, et tahaks üle olla. Üle olla pole võimalik. On võimalik töötada läbi oma valu, see justkui kokku pakkida ja n-ö alumisele riiulile ära panna. Võib küll juhtuda, et selle paki paber veidi rebeneb, kui taas juhtub midagi sellist, mis teile toda vana valu meenutab. Kuid läbitöötatud valu pole kunagi enam nii haigetegev kui lihtsalt kõrvale- või edasilükatud valu.
Kui soovite oma elu muuta, peaksite iseendaga tõsiselt tegelema. Valust läbiminek pole kerge, kuid sellesse kinnijäämine tähendab kindlasti ka üldisemat kinnijäämist kogu oma edasise eluga, samal ajal kui oma valust ja rasketest tunnetest läbi minemine – soovitavalt koos mõne spetsialisti abiga – võib avada ukse rahunemisele ja aja jooksul ka uutele võimalustele eluga rahul olla ja seda ka nautida.
Ilmne on, et kriisis kõige sellega kaasas käivaga üksinda toime tulla on peaaegu võimatu. Halb on ka olukord, mil kriis liialt pikalt kestma ja justnagu laagerduma jääb – see takistab oma valu läbi töötamast ja eluga edasi minemast. Kindlasti ei tohiks te ennast oma mure ja painavate tunnetega üksinda jätta, hea oleks, kui saaksite aeg-ajalt rääkida mõne teist hooliva täiskasvanud inimesega.
Ka perekeskuse nõustamislingi alt leiate spetsialistid, kelle poole võite julgesti pöörduda.
