EI osanud muusse teemasse seda postitada, aga ma ei mõista enam üldse oma last ega oska kuidagi käituda, tundub et hakkan juba hulluks minema ja enam ei suuda.
Meie 1,7 aastane ärkab ikka veel öösiti 3-5 korda, see pole mingi uus nähtus, vaid nii on olnud alati, harva kui ta terve öö magab või vaid korra ärkab. Tahab juua või nutab niisama. Juua annan tassist(mitte nokaga). Ei jõua mitte kuidagi enam ei jõua
Hiljuti hakkas ka ärkama kell 5 või 5.30 hommikul(ehk seoses lasteaiaga?). Lihtsalt ärkab üle, laulab oma ette, joriseb ja nutab... Kohutav, Kui ma ärkan juba öösel 3-5 korda vahemikus 22.00-04.00 ja siis ta veel nii vara üles ärkab...MA EI SUUDA enam, olen nii läbi omadega ja ei tea mida teha.
Kui keegi kavatseb öelda et mis tegin sellest lapsest, siis ma ei kahetse mitte midagi, ikka tuleb ju ette kus enam ei jõua, kõigil on neid hetki ja ei ole õige siis süüdistada lapse tegemises!!!
Ma üritan pakkuda oma lapsele hellust...öösel kui ta ärkab nutab, ma silitan tema pead, kuid tema tõukab mu karjudes eemale. Kui ta enda juurde kaissu võtame, proovin tekki panna peale, lükkab selle nuttes maha, ok ehk palav ja ei taha mis seal ikka....lükkab mind ka eemale endas. Ma ei mõista teda üldse ja kahju et ta ei oska ennast sõnadega veel väljendada, et ma aru saaks milles asi on.
Hommikuti ma nutan, sest ma olen sellest kõigest nii väsinud, ööst öösse, hommikust hommikusse käib sama jant.
Minuarust on lasteaias kõik korras, kasvatajad räägivad et tore ja rõõmus laps, kui söök ei meeldi, keerab pea ära ja lihtsalt ei söö, mingit hüsteerilist nuttu ega üldse nuttu ei ole, kõike teeb rõõmuga.
Ma ei oska midagi teha ka selle stressiga kui peaks olema....ma ju üritan talle hellust ja lähedust pakkuda, kuid ta lükkab selle tagasi Ma ei saa temaga ka koju jääda, sest meie perel pole see võimalik.
Te olete magamatusest kurnatud ja meeleheitel, sest tundub, et hetkel on mõtted otsas, kuidas olukorraga toime tulla. See ongi väga keeruline olukord ning ühte head ja kiiret lahendust ilmselt ei olegi. Ehk suudavad minupoolsed paar mõtet teid pisutki edasi aidata.
Kõige kiirem variant oma väsimusele leevendust leida on magada paar ööd teises toas ning jätta lapse juurde isa või vanaema või mõni teine lapsele tuttav ja usaldusväärne isik. Ühest küljest annab see teile võimaluse välja puhata ning värskemana on teil kannatlikkust ja hellust, mida lapsele jagada, märksa rohkem. Teisest küljest on huvitav teada, kas teise isiku juuresolekul öödes midagi muutub. Juhul kui muutused on paremuse suunas, siis on lapsel ilmselt ikka vajaka teiega veedetud ajast. See, et laps teid eemale tõukab, ei tähenda, et ta teie hellust ei taha/ei vaja. See on lihtsalt spontaanne reaktsioon sellele, kui oluline ja armas isik on meid pahandanud/solvanud. Lisaks on laps ilmselt ka ise korduvatest ärkamistest pisut segane. Oluline on ikka teda hoida ja kallistada, ilmselt mõningase rabelemise järel laps leebub ja lõtvub.
Teise külje pealt tasub mõelda, mis võib muuta lapse une nii rabedaks. Kuna see ei ole viimasel ajal tekkinud nähtus, vaid laps on kogu aeg hakitud unega olnud, siis on see ilmselt pisut ka lapse eripära. See viitab väga erksa ja erutuva närvisüsteemiga lapsele. 1,7 aastase jaoks on päev lasteaias pikk ning väga-väga muljeterohke, mida ta unes võib uuesti läbi elada. Tasakaalu leidmiseks soovitan õhtuteks välja kujundada oma kindla rutiini ning see peaks olema rahustava iseloomuga N: süles raamatute vaatamine, muusika kuulamine, joonistamine-mängimine vms. Oluline on see, et te teete seda koos, mida rohkem te füüsiliselt üksteise lähedal olete seda parem ning et te teete seda igal õhtul. Te saate ise valida tegevused, mis nii lapsele kui teile endale rõõmu pakuvad. Oma eelistustest oskab laps kindlasti märku anda, teie roll on hea seista selle eest, et tekiks rutiin, mis pakub lapsele turvatunnet ning rahustab.
Veel võib mõelda toidu peale – ega lapse kõht ei ole liiga täis või liiga tühi magama minnes? Vahetult enne magamaminekut söömine rakendab seedeelundkonna tööle ning keha ei saa piisavalt puhata. Liiga tühi kõht võib omakorda ärkamisi põhjustada näljatundest.
Kõige tähtsam on teie jaoks hetkel tagasi saada oma tasakaal. Kurnatuna ja väsinuna ei ole teil lapsele väga palju pakkuda ning lapsed oma käitumisega võimendavad vanemate probleeme. Seda selleks, et vanemad märkaksid, et neil on vaja endaga tegeleda. Kui vanem saab tasakaalu tagasi, siis tasapisi muutub ka lapse käitumine. Mõelge, mida teie praegusel hetkel kõige rohkem vajate ning püüdke leida võimalused oma vajaduste rahuldamiseks.
