Tere
Minu praegu 7-aastane tütar on kogu aeg tahtnud olla poiss. Ise väidab,et tema eeskujuks on sugulane, 2 aastat vanem poiss, kellel on kõik võimalused kodus. Vanemal, 9-aastasel tütrel seda probleemi ei ole. Noorem keeldub seelikuid-kleite kandmast, mida edasi, seda rohkem. Soeng peab olema poisipea, riietus nn.poiste-värvides. Samas, mõnikord nukkudega mängib küll, kuid mitte Barbidega. Tahab poiste mänguasju, suhtleb koolis põhiliselt poistega (poisteklass ka, 5 tüdrukut ja 14 poissi)... Võõrad inimesed peavad teda reeglina poisiks. Kas peaksin midagi ette võtma? Sugulased soovitavad psühhiaatri või psühholoogi poole pöörduda. Olen lapsega rääkinud ja teda veenda püüdnud, kuid tulemust ei ole ja ei oska ise midagi ette võtta.
Nagu elus ikka on igal asjal oma põhjus. Kindlasti on ka Teie tütrel oma põhjus, miks ta tahab olla poiss. Eelpool nimetatud küsimusele saab vastust otsida koos temaga, arutledes poisiks ja tüdrukuks olemise eeliste/ puuduste üle.
Teie kirjast tuleb välja, et Teie tütre suhtlusringkonnaks on põhiliselt poisid. Ilmselt on tema maailmapilt ja mängu eelistused sarnasemad rohkem poiste maailmaga. Täiesti normaalne on see, et osad tüdrukud ja naised eelistavad suhelda rohkem vastassooga, kui oma soolistega. On naisi, kes tunnevad ennast vabamalt ja paremini meeste seltskonnas, mis ei tähenda, et neil oleks patoloogia. Ühe soo eelistamine teisele mängus ja suhtlemises on normaalne nähtus.
Mis puutub aga riiete kandmisse ja soengutesse, siis selle põhjuseks võibolla tõepoolest mõni oluline eeskuju. See on kindlasti koht, kus lapsega saaks rääkida ja küsida, mis põhjusel ta tahab poisi moodi välja näha. Mis on poisiks olemise eelised tema arvates? Seda teemat võib lapsega arutleda ka isa, kes teab meeste maailmast rohkem. Selline vestlus ei ole kindlasti lapse ümber veenmise koht, pigem kuulamise ja mõistmise võimalus.
Vahel võibolla põhjuseks ka tähelepanu soov. Laps näeb, et Teid häirivad tema eelistused, tänu millele saab ta pidevat negatiivset tähelepanu. Laste jaoks pole oluline, kas nad saavad positiivset või negatiivset tähelepanu vanemalt. Põhiline on see, et vanem märkab mind. Üks võimalus on lõpetada sellele tähelepanu pööramine ja vaadata mis toimub.
Kui peres on mitu last ja lapsi võrreldakse omavahel võib lapsel tekkida soov olla täiesti erinev oma õest/ vennast, et puuduks võrdluse võimalus. Laste omavaheline võrdlemine mõjub lastele halvasti ja paneb võitlema oma positsiooni pärast. Last saab võrrelda ainult iseendaga.
Seega põhjused võivad olla väga erinevad ja vajavad pigem teineteise mõistmist, kui hukka mõistmist.
Psühhiaatri juurde saatmise põhjust mina ei näe, pigem soovitaksin Teil lapsega oma murest rääkida. Põhiliselt kasutadades mina- sõnumeid ja aktiivset kuulamist. Tasuks uurida, mille pärast on tema eeskujuks nimetatud sugulane. Sellises vanuses lastele on teiste jäljendamine omane ja nende valikuid mõjutavad väliskeskkond ja teised inimesed.
Patoloogiat ei tasuks kindlasti veel otsida, kuna laps veel väike ja isiksus alles välja kujunemas.
Meie lapsed võivad olla vahel meist väga erinevad ja see pakubki lapsevanemale lõputult väljakutseid.
