Töötan juba neljandat aastat samas kohas, keskastme juhina ühes erafirmas. Algul oli kõik üpris normaalne aga nüüd on õhkkond läinud kuidagi eriti pingeliseks. Pidevalt nõutakse asju, mis ei ole üldse minu tegevusalas ja kõik arvavad, et tema probleem on kõige tähtsam ja selle peaks lahendama esmajärjekorras. Siinsamas öeldakse, et midagi mu tööle polegi nagu ette heita aga ikkagi on mõlemad asutuse ülemused kuidagi kurjad ja viitavad, et kui ma hakkama ei saa, siis on vist õigem uut tööd otsima hakata. Praegusel ajal ei ole uue töö leidmine aga lihtne ja mul on vaja pere ülal pidada. Siiski tunnen, et kõik on nagu üle pea kasvanud, hommikuti sunnin end tööle minema, üldse ei taha. Õhtul koju jõudes olen tohutult väsinud, isegi lastega mängida ei jaksa. Kodused on igati toeks, kuid see tööelu võtab vahel eluisu.
Praegused keerulised ajad tööjõuturul ja ettevõtetes valitsev närviline õhkkond ning raskused toimetulekul masu-ga on kindlasti teemad, mis mõjutavad iga töötajat. Saan aru, et samal ajal on ka teie enda sisemine motiveeritus seda tööd teha kõikuma löönud. Nii võibki tunduda, et igasugune tahe midagi teha on kadunud. Seda olukorda võib võrrelda stressis olekuga. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,
paremini või kiiremini tegema kui suudame.
Erinevaid inimesi aitavad stressiga hakkama saamisel erinevad lähenemised. Hinnata tuleks oma ressursse, kuivõrd olete võimeline toime tulema olukorraga, võimaliku kahju ja esitatud väljakutsega millised on sotsiaalsed (pere ja
lähedaste toetus), materiaalsed (kas on säästetud raha, kas
abikaasa toetab), emotsionaalsed ( kas eesseisev väljakutse selle olukorraga hakkamasaamiseks põhjustab ärevust; kui öeldakse, et tuleb töölt lahkuda, mis tunde see põhjustab jne) ja muud ressursid. Stressi tugevus sõltub nendele kahele aspektile antud hinnangust kui sündmuse tekitatud kahju tajutakse suurena ja oma toimetulekuvõimalusi vähestena on stressikogemus tugev, kui aga vastupidi, siis on ka kogetav stress minimaalne.
Mõned variandid siinkohal iseseisvaks toimetulekuks stressiolukorraga. Võimalus keskenduda probleemi lahendamisele (nt. tehes midagi selleks, et uurida ja leida omale teist tööd). Teine variant on keskenduda oma emotsioonidele ja püüda negatiivseid emotsioone kontrolli alla võtta (nt. leida aega oma lemmiktegevuseks jne). Stressiga võitlemiseks on vahest vaja kasutada ka välist abi, seda juhul kui ei leia jaksu ise muutusi teha. Siinkohal võib abi saada psühholoogilt või ka lähedaselt inimeselt, kes on valmis teid rohkem toetama ning teie olukorra arusaamisesse süvenema.
