Tere
Minu elukaaslasel on 7-aastane tütar, keda ta üksi kasvatab. Kui ma nende juures olin nädalas mõned õhtud, siis läks tüdruk ilusasti magama. Nüüd, kui me tihedamini koos oleme, kaasneb igal õhtul magama minekuga jonn. Kõigepealt hakkab tal mõni koht valutama, siis hakkab nutma ja lõpuks jonnima. Ta ütleb, et tahab ka isa kaisus magada ja ei lepi sellega, et meie temast kauem üleval oleme. Isa seletab talle tema toas rahulikult, miks ta peab magama minema ja et tema on juba suur tüdruk ja magab oma toas. Tüdruk saab sellest aru, kuid jonn jätkub siiski.
Kas tegemist on armukadedusega või milles on asi? Ja mida saaksin nii mina kui ka tema isa selles suhtes teha? Mulle tundub, et see lähenemine, kus isa iga õhtu temaga tunnikese magama mineku teemadel vestleb, ei mõju. Laps justkui kasutaks seda tähelepanu saamiseks ära. Jääb mingiks hetkeks rahulikuks ja nõustub, et jääb magama, kuid mõne minuti pärast kuuleme, kuidas ta oma toas nutab.
Loodan, et oskate antud situatsioonile lahendust pakkuda..
On hea lugeda, et isaga mõlemad olete lapse mure puhul olnud kannatlikud ning proovite teda mõista.
Kahjuks ei saa ma teie kirjast infot selle kohta, kaua olete isaga suhelnud ning kaua olete kolmekesi koos olnud ja kui pikalt on laps isaga kahekesi olnud. Lähtun siis vastamisel eeldusest, et olete sellisel kujul kolmekesi koos olnud (sh siis ka ööbinud nende juures) mõned kuud. Olenevalt lapsest, võib vanema uue kaaslasega kohanemine olla kergem või raskem. Mida rohkem uus inimene peresse sisse tuleb, seda keerukamaid reaktsioone võib kohata, mis tavaliselt peegeldavad lapse hirme ja muid negatiivseid tundeid-mõtteid. Ja teie kirjast saan aru, et teie olete nüüd rohkem pere osa kui varem. On võimalik, et tüdruk tunneb ennast kõrvale jäetuna või kardab, et nii juhtub. Lause, et tahab ka isa kaisus magada, võib väljendada seda, et ta võib karta, et ei ole isa jaoks enam nii lähedane, oluline, kallis vmt.
Mida te saate isaga mõlemad teha, on sellistes olukordades peegelduse kasutamine. Kui laps ütleb, et ta ei taha magama minna, tahab isa juures olla, siis võib näiteks öelda, et sa ei taha üksi olla?. Niimoodi peegeldades laps avaneb ning saate teada, mis on see miks ta ei taha enne teid magama minna. Ja saate ka leida lahendusi. Mina-sõnumite, peegeldamise kohta saate lugeda näiteks Perekoolid kasutavatest raamatutest, milledest peamiseks on Th. Gordoni raamat Tark lapsevanem. Kui te ei ole veel proovinud, siis soovitan teil teha tüdrukule ettepanekuid, et teeksite midagi ka kahekesi koos (ilma isata), et lapsel tekiks veelgi lähedasem ja usaldavam suhe ka teiega (nt pakkuda, et joonistaksite või küpsetaksite koos, läheksite jalutama, kinno vmt neutraalne tegevus). Ja kui kuulete alustuseks eitust, siis ei maksa sellest heituda, sest ka see käib tihtipeale teineteisega kohanemise juurde.
