|
siil
Külaline
|
|
Postitatud 26.07.2006 kell 14:05
|
Olen õnnelik ema , kellel on 2 poissi, 1 ja 10. Olen õnnetu naine, kellel ei ole oma meest, kes peab viimast kogu aeg jagama.
Ei oska eluga edasi minna, hoian küünte ja hammastega peret koos. Enam ei jaksa, ka mina vajan armastust, sõpra, kes ei vaheta mind jumal teab kellega.
|
|
|
Sven
Külaline
|
|
Postitatud 26.11.2006 kell 11:29
|
|
Kõik inimesed vajavad armastust. Ja tahavad olla erilised. Ka mehed. Sa oled tegelikult õnnelik, kui Sul on lapsed ning abikaasa. Mina olen mitmetel subjektiivsetel ja objektiivsetel põhjustel viimase aasta olnud täiesti üksi, ja usu - see on kindlasti hullem isegi probleemsest kooselust.
|
|
|
ülle
Külaline
|
|
Postitatud 26.11.2006 kell 11:42
|
Olen nõus Svenniga,kõik me vajame armastust ja üksi on väga raske olla.Olen ka olude sunnil hetkel üksi ja veel lapse ootel,mis masendab veel kahekordselt aga siiski ei soovitaks neid tutvumisportaale ,eriti veel rate.ee,see on kõige hullem.Seal leidub ikka uksest-ukseni inimesi!!Kõige parema ja õigema inimese leiab ikka silmast silma kohtudes,ma arvan vähemalt nii )
|
|
|
katz
Külaline
|
|
Postitatud 28.11.2006 kell 18:41
|
Silmast silma on tore kohtuda, aga läbi neti võiks algust teha ikka. JEi jõua ju nii palju ka väljas käia, et kohtuda... ja kus üldse väljas käia, polegi nagu kohta) Neti kohtab rohkem inimesi, kelle seast valida need, kellega silmast silma kohtuda. Mina soovitan u-popi: http://www.u-pop.ee/cyberdate
Seal on ka inimesi seinast seina, aga pole nii lasteaed nagu rate.ee. Ausalt öeldes on paar sõbrannat sealt juba vahvad elukaaslased leidnud
Loodan, et leiad sealt sõpru
|
|
|
lihtsalt naine
Külaline
|
|
Postitatud 17.01.2007 kell 21:03
|
Vat mina pole sveniga täiesti nõus. Armastust vajavad küll kõik, kuid üksiolek pole hullem probleemsest kooselust, kus neid probleeme ei kavatsetagi lahendada. Mina olen ka üksi olnud umbes aasta ametlikult, kuid tegelikult üksi juba mitu aastat. Minu kõrval oli näiliselt keegi, kellest ma tegelikult tuge ei leidnud. Ja muudkui igatsesin ja igatsesin, ta käis harva kodus. Ja see polnud neid kannatusi väärt, olen ma nüüd aru saanud. Minu ümber on minu lapsed, lähedased ja sõbrad, käin väljas, kust ka üht-teist toredat meenutada on. Muidugi tunnen ma ennast vahel väga üksikuna, kuid see läheb üle ... ja seda tuleb järjest vähem ette. Ja muidugi loodan ma ka kunagi selle õige leida, kuid ainult üksinduse vältimiseks ma küll enda kõrvale meest ei võta. Siis peab see olema ikka tunne, et nüüd ongi nii. Päikest ja naerul suud ka teie päevadesse! Käige rohkem väljas, jagage oma muret lähedastega ja elu näib varsti palju ilusam!
Ja muide, rates suhtlemine pole ka midagi nii hull, vaid vahel täitsa vahva nende igasugustega ei pea ju suhtlema, kui ei soovi ...
|
|
|
Külaline
Külaline
|
|
Postitatud 30.01.2007 kell 14:08
|
|
teinekord ei peagi ju ainult mees sõbraks olema.võib ka olla hea naisterahvas,kellega suhelda.meestega on ju nii,et nemad mõtlevad ikka kahe peaga ja teinekord on see väiksem pea kiirem tegutsema,kui suurem pea mõelda ja otsustada jõuab...sorry mehed!
|
|
