|
Kasuema
Külaline
|
|
Postitatud 14.05.2006 kell 10:22
|
Minu kasulaps (T16) tegi mulle siis sellise emadepäevakingi: Kuna tal on järgmisel nädalal eksam, nõuan mina, et ta selleks valmistuks. Asi ei ole veel õppimiseni jõudnud (sel veerandil aines lausa kaheseis). Vastupidi - kolmapäeva õhtul otsustas jääda sõbranna juurde. Sain sellest teada alles siis, kui ta minu üsna ultimatiivse sõnumi peale (kell22.30) helistas. Kui käskisin tal koju tulla, siis tuli, aga hakkas ülbitsema. Kahjuks ei suutnud ma rahulikuks jääda ja raputasin teda pisut. Sry, aga mina olen ka ainult inimene. Õhtu möödus tülitsedes. Hommik oli nagu tavaline hommik, arutasime oma päevaplaani ja ma rõhutasin veel kord, et otsigu õpetaja üles, et konsultatsiooni saada. Kõik oli normaalne. Aga pärast tunde helistas ta mulle, et pärast juhtunut ei kujuta ta ette, et koju tuleb ja läheb teise sõbranna juurde. Vaatamata minu jutule, et olgu kodus ja õppigu läks ikka. Reedel saatis sõnumi, et tuleb homme, s.t. laupäeval. Minu helistamise peale tuli ikka reedel, aga nagu selgus, selleks, et pöörduda valla sotstöötaja poole ja minu peale kaevata.
Ja nüüd ütlen mina, et pärast juhtunut ei kujuta ma ette, et ta sellise käitumisega siin edasi elab.
Muide, lastekodu juhataja viimased sõnad meie äratulekul sealt olid, et ärgu ma lasku tüdrukul endale pähe istuda. See võimuvõitlus on kestnud kogu tema siinoleku aja. Lisaks sellele pidev kaebamine õpetajate, klassikaaslaste ja sõprade peale. Nüüd on siis ka minu peale.
Ilusat emadepäeva!
|
|
|
Külaline
Külaline
|
|
Postitatud 25.05.2006 kell 15:03
|
Ju sa polnud küps lapsendama lastekodulast. Nendel on tõenäoliselt ikka palju probleeme, seda peaks ju teadma. Arvesta: IGASUGUSE teismelise või vanema lapse füüsiline ründamine on pedagoogilises plaanis täiesti viljatu ja annab ainult antiefekti. Sisuliselt ju tegu kaklusega kahe suure inimese vahel, kui ka teine ei löö vastu. Lisaks väljendab see vanema toimetulematust.
Ka lihast last, eriti selles vanuses, ei saa kasvatada ainult meetodil "tehku, mingu, olgu olla" - see ei anna lihtsalt tulemust. Antud juhul see aga süvendab veel mõlema tunnet, et tegu pole "päris" vanema-lapse suhtega. Lihtsalt mängisime natuke perekonda. Lastekodutöötaja hoiatus võis olla asjakohane, kuid kahju, kui see pani aluse negatiivsele eelhoiakule.
Õppimisega tekib mõnelgi lapsel raskusi. Paljud õpivad edasi hiljem, kui aru rohkem pähe tulnud. Selle asja jaoks on muide hea lähedaste olemasolu ja toetus. Mida sina tahtsid - kas koolitada teaduste doktorit või et ühel noorel inimesel oleks kodu?
|
|
|
kats
Külaline
|
|
Postitatud 25.05.2006 kell 15:54
|
|
siin ju mõlemad vitsad nii soolased....
|
|
|
Külaline
Külaline
|
|
Postitatud 27.05.2006 kell 00:47
|
Tere! Teie kirjast õhkub suurt solvumist ja sügavat haigetsaamist. Kurb kahtlemata, kui tahad head ja seda enda meelest ka teed, kuid välja kukub soovitust hoopis erinevalt. Vanematel tekib tihti tunne, et kui nemad lapse pärast pingutavad, siis laps peaks seda kuidagi hindama ja tänulikkust ja arusaamist osutama. Paraku on laste vajaduste eest hoolitsemine vanemate ülesanne, mille eest ei maksa tänu oodata. Tänuks ongi suurekskasvamine, isesesvumine ja oma elu elamine. Kasulaste puhul võivad need ootused (ja seetõttu ka pettumused!) veel suuremad olla.
Kirjast ei selgu, kaua olete kasuvanemaks olnud, kas ja kuidas on tüdruk peres elamisega kohanenud, millised kokkulepped Teil on olnud ja kas tema on saanud ise kaasa rääkida. Asjade praeguse seisu puhul, kus mõlemad olete solvunud, loobuksin võimuvõitlusest. Näete ju isegi, et sellest pole kasu olnud. Alustaksin vabandamisest: "Mul on tõesti kahju, et kaotasin enesevalitsemise ja sind raputasin." Edasi väljendaksin arusaamist temast ja oma mure põhjustest: "Ma saan aru, et sa oled minu peale solvunud ja tige juhtunu pärast. (Paus. Kui ta selle peale midagi ütleb, tasub kuulata nii, et peegeldate tema öeldut tagasi. Vältige võimuvõitlust ja etteheiteid.) Mina olen kurb, et see kõik just emadepäeva ajal juhtus. Läksin nii ägedaks, sest olin mures, et su eksam võib ebaõnnestuda, kui õpid liiga vähe." Nüüd on jälle tema ärakuulamise koht.
Vastuolud õppimise pinnalt on olemuselt väärtusvastuolud, s.t., et neil pole kahjulikku mõju Teile (kuigi võivad last ohustada), seetõttu lapsed ei usu sageli vanemate juttu. Perekoolis käsitletakse 7 erinevat toimimisviisi väärtusvastuolude puhul. Võimu kasutamine ja ähvardamine ei mõjuta lapse väärtushinnanguid soovitud suunas üldse, kuid kahjustavad oluliselt omavahelisi suhteid ja lapse enesehinnangut. Lastekodulapse puhul on enesehinnang ilmselt niigi kannatada saanud. Pealegi pole tegemist lapse, vaid noore inimesega, kle eriti tähtis, et ta saaks ise vastutust võtta ja otsuste tegemisel kaasa rääkida. Kuuldud ja mõistetud olemine on siin eriti tähtsad. Piiride seadmine ei tähenda ilmtingimata olukordade lahendamist võimupositsioonilt, vaid eelkõige selgeid põhjendatud teateid ja teise vajadustega samaväärset arvestamist. Kahtlemata on see kunst, mille omandamine nõuab tahtmist, teadmisi, järjekindlust, enesevalitsemist ja paindlikkust.
Praegusel juhul soovitan pöörduda pereterapeudi poole, et ühises arutelus leida toimivaid kokkuleppeid.
Lugemiseks soovitan Th. Gordon "Tark lapsevanem" , E. C. Vinton "kuidas piire seada", J.-U. Rogge "Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire", R. Campbell "Meie teismeline", W Grant "13 kuni 19. Näpunäiteid vanematele, kuidas mõista teismelist".
Paraku algab inimsuhetes kõik omavahelisest kontaktist. Mõjutada saab alles siis, kui on usalduslik omavaheline suhe, mispõhineb aktseptsioonil ja mõistmisel. Gordoni perekoolis õpitavatest suhtlemisoskustest on siinjuures palju kasu. Soovitan soojalt!
Armastust ja kannatslikku meelt!
|
|
|
zorro
Külaline
|
|
Postitatud 30.05.2006 kell 11:58
|
Marge Vainre vastus näib sattund kogemata rubriiki "suhted elukaaslasega" (23. mai postitus "kui mees [ei] julge last soovida"). 
|
|
|
ossapoiss
Külaline
|
|
Postitatud 06.08.2006 kell 17:04
|
|
kus nüüd tuli alles kohtumõistja välja. Oled mõnda lastekodulast kasvatanud, et nii tark oled? Huvitav, et 16-aastane ringihulkumiseks ei ole laps, aga keretäie saamiseks on?
|
|
|
smile
Külaline
|
|
Postitatud 17.08.2006 kell 04:11
|
|
einoh, põhimõtteliselt võib ju 30 või 40 aastast last ka peksta, iseasi, kas sel pedagoogilist efekti on. 5 või 10 aastane veel ehmatab. Lastekodu ei puutu õigupoolest asjasse, väljaarvatud, et sealsetel tüüpidel võib psüühika tavalisest veel ebastabiilsem olla.
|
|
