ei teagi kohe kuidas alustada..... :mul on eri vanuses lapsed.vanuses T 23;P 19;P 17;T 15:T 13 ja P 9.
KUI LAPSED OLID VÄIKSEMAD OLI KODU KORRAS.TEATI TÄPSELT KUHU MISKI KÄIB.KÕIK TEGID NAD ISE KORDA. NÜÜD TÄITSA HULLUMAJA..........RIIRED VISATAKSE PÕRANDALE,MUSTAD RIIDED VOODI ALLA. TOAD KUI SEA SONGERMAA. OLEN PÜÜDNUD IGATI SELGITADA,ET MA OLEN VÄSINUD NENDE JÄRGI KORISTAMAST. PÜÜTSIN 4 PÄEVA KODUST "JOOKSUS" OLLA,ET EHK SIIS KORISTAVAD ENDI JÄRELT. KUI TAGASI TULIN OLI VEEL HULLEM OLUKORD.KUI KÜSISIN,ET MIKS EI KORISTATA,SIIS ANTI SELGE VASTUS,ET MIS SIIS SUL TEHA JÄÄB! KUI OLEN KORISTANUD JA RIIDED ÄRA PANNUD ->SÕIMAVAD,ET EI LEIA OMI ASJU. OLEN TÄITSA MEELEHEITEL!
OLEN ÜKSI.MEHEST OLEN AMMU LAHUS.KELLEGILE EI SAA RÄÄKIDA OMA MURET,SESTVASTUSEKS SAAN AINULT SÜÜDISTUSI.SEE KÕIK AJAB MU HULLUKS!
TEE NEILE SÜÜA,KORISTA,TRIIGI PÄEVAST PÄEVA. JA KUI OLEN TÕESTI NATUKENE SIIS SISSE MAGANUD,ET KELL 4 VANEMALE POJALE ENNE TÖÖLE MINEKUT HAMBA ALLA ANDA ON JÄLLE RIID,ET MIS EMA MA OLEN JA JULGESIN SISSE MAGADA.
OLEN KODUNE.RAHADEGA ON NII NAGU ON.EGA LASTERAHADEGA TULEB KUIDAGI TOIME TULLA. LAPSED ,KES TÖÖL KÄIVAD,PANEVAD RAHAD OMA LÕBUKS.VAHEST HARVA KUI TOOVAD MIDAGI LAUALE. MAKSUD ON MINU KANDA. TAHAKSIN JÄTTA KÜIK AINNA PAIKA JA ...... ON LASTEKAITSE SEADUS AGA KES KAITSEB SIIS VANEMAID? VÕI TÕESTI ON EMAD NEED LEHMAD LAUDAST JA TÄIDAVAD SEDA LAUTA,ET PLAANI TÄITA???
KES MA SIIS LÕPUKS OLEN?
Olete hoolitsenud nii suure pere eest, vastutanud päevast päeva nii paljude koduste asjade eest. See on kahtlemata üks tänuväärt töö. Jääb vaid imestada, kuidas olete jaksanud seda koormat kanda, eriti kui olete veel ilma meheta pidanud sellega toime tulema. Küllap on olnud ka rõõme – lapsed sirguvad, alustavad omaette elu. On nii? Või ehk järgi mõeldes hoopis pidev mure ja ots-otsaga toimetulek. Et sellega kõige all üks ema vastu peaks, on kindlasti vaja, et tal oleks, millest energiat ammutada, rõõmu tunda, midagi mis on päris enda jaoks. Kui rabate ainult teiste heaolu nimel, siis saab jaks otsa. Vahel aitab jõuvarude taastamiseks ainult enda jaoks võetud vaba aeg, mõnus ajaviide, huviala, tegevus, midagi, mida tõesti naudite. Vahel on aga korras majapidamine ja pere eneseteostus ja rõõmuallikas, kõik sõltub enda rahulolulust. Kui aga see näib vaid kohustus, kus rõõme vähe, siis on vaja midagi ette võtta. See on üks oluline samm muutusteks, kui esitate enda jaoks olulisi küsimusi („kes ma olen?” ja otsite lahendusi. Kirja teel on muidugi raske sellel teel toeks olla, kuid jätkamiseks püüdke luua endale ettekujutus, kes te tahaksite olla? Kui homsest võluväel saaksite oma elu muuta, siis milline see oleks? Ärkate üles, mis siis edasi toimuks? Mida senisest elus kaasa võtaksite, mida mitte?
Niisiis olete justkui murdepunktis, teelahkmel.
Oluline ja sageli määravaks raskustega toimetulekul osutuvad head suhted. Mainite, et pole kellelegi oma murest rääkida, ka oma peres kuulete vaid süüdistusi. Kuidas siis on nii läinud, et panustate nii palju, kuid suhted lastega pole rahuldust pakkuvad? Ilmselt selle küsimusega oletegi praegu kimpus. Teile näib lausa, et vajate vanemana kaitset. Olete täitnud kohusetundlikult ema rolli, saamata tagasi tunnustust ja väljaspool seda rolli justkui polegi midagi? Millist kaitset ja kelle või mille eest vajaksite? On see majanduslik olukord, kus vajate kindlustunnet?
Teie kirjast tekib pilt, et vajaksite suhetes lastega selgust, kuidas edasi. Kui Te olete rahulolematu, siis on Teil õigus kaitsta oma vajadusi. Võtke aeg maha, korraldage lastega üks mõnus koosviibimine ja andke teada, millega Te rahul pole ja kuidas end tunnete, sh emana. Teil on õigus väljendada seda, mida vajate, mida õigeks ei pea ja soovi edasist elukorraldust muuta. Loomulikult on oluline, et see toimuks rahulikult, üksteisest toetavalt ja lugupidavalt suheldes. Alustada võiks sellest et annate teada, et pere ja omavahelised suhted on teile väga olulised ja seda, millega rahul olete, mida oluliseks peate ja väärtustate. Parim on see, kui kõik saavad kaasa rääkida, mida soovivad, mida ühises pereelus hindavad, mida soovivad, et oleks teisiti. Peaasi, et see toimuks ilma süüdistusteta. Igaüks rääkigu enda nimel ja väljendagu oma mõtteid ja tundeid. Heade suhete alus on see, et oma rõõme ja muresid saab jagada ning hoolitakse üksteisest.
Soovin Teile jaksu ja meelekindlust oma vajaduste eest seismisel ning selgust iseendas („oma mina leidmist”.
ja otsite lahendusi. Kirja teel on muidugi raske sellel teel toeks olla, kuid jätkamiseks püüdke luua endale ettekujutus, kes te tahaksite olla? Kui homsest võluväel saaksite oma elu muuta, siis milline see oleks? Ärkate üles, mis siis edasi toimuks? Mida senisest elus kaasa võtaksite, mida mitte?