Mul on tõsiseid probleeme ühe töökaaslasega. Töötame ühes boksis ja ta pidevalt nuhib minu asjades. Lõunate ajal kolab minu arvutis ja sahtlites. Kuulab pealt minu telefonikõnesid ja alati, kui mul mees või õde töö juurest läbi käivad, teeskleb töötamist, kuid kuulab täpselt, mis räägitakse.
Kui ta need asjad enda etada hoiaks, elaks ehk üle kogu loo, aga viimasel ajal olen kuulnud enda asjade kohta jutte töökaaslastelt. On tuldud küsima, kas tõesti on nii nagu räägitakse jne.
Suurima probleemi tekitas ta mulle sellest, et kogemata jäi lahti outlooki postkast, kus mu mehe lohutuskiri. Mul katkes rasedus ja mees saatis mulle armsa kirjakese, kust võis lugeda, et küll tulevad meile ka pisikesed titad ja et ju pidi minema nii nagu juhtus. Minu jaoks oli see niigi raske ja see, et töö juures pea kõik asjast teadsid (oli aru saada, et teadsid, aga ei räägitud, selline vaikiv haletsus valitses), tegi veel raskemaks.
Ma ei tea enam, mida teha. Töökoht on muidu super, teen seda, millest eluaeg unistanud, kuid eriala selline kitsas ja seega töökoha vahetus lihtne pole. Olen juba uurinud, kas meid eraldi saaks tõsta, kuid seda ei võimaldatud olukord tundub väljapääsmatu
Ei ole võimalik, et selliseid inimesi eksisteerib. Ma arvan, et sul tuleks asi selle inimesega teemaks võtta. Rääkida et sinu jaoks on oluline isiklik ruum, et sulle ei meeldi, et sinu . Eriti kuasjades ringi vaatab. Eriti satud talle ikkagi peale. Ära lenda vihaselt peale aga anna teada, mis sa asjast arvad.
Kurb, kui oma lähikonnas, nt. tööl läheb kaduma turvalisus ja usaldus. Usun, et Te ei kirjuta lihtsalt kahtlustest, vaid olete leidnud konkreetseid märke oma asjades sobramisest või olete ehk isegi seda märkama juhtunud. Et midagi muutuks, on vaja sellise käitumisega konfronteeruda.
Alustada võiks sissejuhatavast pöördumisest. Nt. „ ...., ma tahan sinuga rääkida ühest asjast, mis mind häirib. Töötame ühes toas ja ma ei taha, et me suhteid kahjustaks väljendamata rahulolematus.“
Nüüd võiks teha väikse pausi, et veenduda, kas teiene on valmis kuulama.
Edasi oleks kasulik väljendada ennast kolmeosalise mina- sõnumi abil (teise käitumise kirjeldus, selle mõju Teile ja teie tunded), hoidudes etteheidetest ja süüdistustest. Nt. Olen märganud, et minu asjades on kolatud. (Kui olete ise näinud, siis kirjeldage otseselt, mida nägite, nt. „Kui ma sisenesin, nägin Sind minu arvuti taga seismas,“ või „...minu sahtlit kinni lükkamas.“ Olen väga nördinud, kui minu nõusolekut küsimata minu kirju loed või minu sahtlitest midagi otsid. Märkan, et mul muutub raskeks sinust lugu pidada ja sind usaldadaning see teeb raskeks ühes toas töötamise.“
Nüüd kasutage aktiivset kuulamist temast arusaamiseks. Ning sõlmige kokkulepped edasise suhtes.
Antud olukorras paistab mõistlik isiklikke jutte tööl mitte rääkida. Oma lähedastega kokkusaamiseks võib ju teisi võimalusi leida. Ning tasub isiklikud kirjad arvutis peale läbilugemist sulgeda. Parim viis privaatsuse hoidmiseks on hoida ise piire oma era- ja tööelu vahel.
Arvata võib, et Teie jaoks raskes olukorras soovinuks Te töökaaslased Teid kuidagi toetada, kuid ei osanud või julgenud seda teha. Sageli ei osata otsustada, mida või kuidas öelda ning lõpuks tunnevad kõik end ebamugavalt.
Kui olete oma tööga rahul, pole põhjust hakata uut töökohta otsima. Väljendage ennast ja leidke privaatsust tagavad lahendused ja kokkulepped.
Ära ühe saasta pärast nüüd töökohast küll loobuma hakka. Aga sa, täiskasvanud inimene, peaks harjuma oma asjade eest hoolt kandma, kui tead, kellega tegemist. See pole raske - sahtlites ja arvutis ei pea vedelema isiklikku infot. Ja kui pereliikmed just peavad sind töö juures külastama, siis rääkige koridoris vm. Lahe oleks vaikselt jälgida, kui ta umbes paar kuud "kuival" on olnud - kas venib nägu pikaks või juhtub miskit huvitavamat. Ehk saab sahtlile ka luku monteerida ja arvuti turvalisus nõuab nats teadlikkust ja haridust. Lukus sahtel demonstreeriks talle ka sinu arvamust temast, sest rääkida sa ju taga võid ja ehk peadki, aga kahtlustan, et selliseid inimesi parandab ainult haud. Peenem värk oleks korraldada talle vahelejäämine sinu asjades tuhnimisel, noh et kogemata astud sisse, kui peaksid olema mujal. Midagi ütlema sa siis ei peaks, lihtsalt vaata teda sõbralikul ilmel . Kuidas on teised töökaaslased, kas nad on aldis tema tegevusele?
olukord tundub väljapääsmatu
Olen väga nördinud, kui minu nõusolekut küsimata minu kirju loed või minu sahtlitest midagi otsid. Märkan, et mul muutub raskeks sinust lugu pidada ja sind usaldadaning see teeb raskeks ühes toas töötamise.“
. Kuidas on teised töökaaslased, kas nad on aldis tema tegevusele?