|
liis
Külaline
|
|
|
emme
Külaline
|
|
Postitatud 03.04.2006 kell 12:18
|
Meil on aga hea kogemus 112 
Minu 7 kuune tibu ärkas hommikul suure köhimise peale üles, helistasin siis perearstile to siis soovitas köharohte ja Paracetamoli anda palaviku vastu (38,7), lubas järgmine päeav vaatama tulla. Peale lõunat aga palavik tõusis ja tõusis (39,7) ei aidanud ka küünla panemine ning siis otsustasin lõpks kiirabisse helistada. No sealt sain kül algul dispetseri käest õiendada, et miks perearsti ei kutsunud aga mis ma teen kui ta lubas alles järgmine päev tulla  Aga siis ühendati mind arstiga ja sealt soovitati kohe laps täitsa alasti võtta, leige veega üle tõmmata ning siis kui 30 min. palavik alla ei lähe tulevad kohale.. No palavik ei läinud üldse alla ja tulidki kohe kohale u. 15 minutiga. Laps vaadati korralikult läbi, kurgumandlid olid punased aga mädased veel mitte. Anti suurem annus Paracetamoli ning jätsid meile ka ühe küünla veel tagavaraks. Supper tegutsemine oli ning tahaks kiita Tartu Kiirabi nende mõistva suhtumise eest.
Aga järgmine päev tuli siis perearst ja luges selle kiirabi lehe läbi, last isegi ei vaadanud. Ütles mulle, et ise peate ikka oma probleemidega hakkama saama, mitte et helistate igale poole Olin oma perearsti peale väga solvunud igal emal ju mure oma lapse tervise pärast ning ma ei tunne ennast kül süüdi et 112 helistasin.
Aga perearst andis 30 sek abi lapsele ja kiirabi 20 min.
|
|
|
liis
Külaline
|
|
Postitatud 03.04.2006 kell 12:57
|
 Märkimata jäi,et meie oleme pärit saaremaalt. 
|
|
|
lumelaudur
Külaline
|
|
Postitatud 04.04.2006 kell 19:58
|
|
meil 112 olnud üks kokkupuude ja see oli väga meeldiv. tüdrukul hakkas öösel õudsalt kõht valutama. pisarad voolasid ja laps oli üle keha krampis. nii imalik ,ki see ka ei ole Võtsin ka julguse kokku ja hel(tegelikult ei peaks ju julgust kokku võtma). rääkisin loo ära. mis ja kuidas. väga meeldiv naisterahvas oli. ütles kohe mis tuleb teha ja kuidas tuleb teha. pidime tegema kõik nii nagu ta ütles ja siis 15 min pärast tagasi hel. algul mõtlesin,et need 15 on ikka jube pikad,aga siis nati aja möödudes hakkasid muutused paistma. kui tagasi hel ja kirjeldasin olukorda siis ütles,et vartsi kõik korra ja kiirabi ei pea saatma. ja nii oligi...super nõuandja oli sel päeval tööl
|
|
|
kai
Külaline
|
|
Postitatud 07.04.2006 kell 16:11
|
|
meil selline juhtum.8a.lapsel neli päeva kõrge palavik.helistasin pere arstile ja see ikka et ootame ja vaatame andke ikka palaviku rohtu.kunaoli laupäev,siis mina enam ootama ei hakanud ja helistasin 112-te.need suunasid üle eestilisele perearsti tlf.kus küsiti kohe et kaua palavik jne.kuna elame suht Tartu lähedal viisime ise lapse Tartu Lastehaiglasse,ei hakanud kiirabi ootama.seal tehti kohe proovid ja selgus et lapsel neeruvaagna põletik.kui oleksin perearsti jutujärgi veel oodnud mõned päevad...kole mõeldagi et mis oleks võinud juhtuda.Tartu lastehaiglas on väga toredad valvearstid.aitäh neile!
|
|
|
Juhuslik
Külaline
|
|
Postitatud 30.11.2006 kell 04:53
|
|
Meil ka ainult meeldiv kogemus. Poiss kukkus järjekordse mittemagama mineku vaidlushoos (kestnud juba tunde) suuga vastu lauanurka. Verd tuli kohutavalt - olin täiesti paanikas (noor ema). Poja ise nagu eriti ei nutnudki. Saime vere kuidagi kinni aga huul ripendas päris koledalt ning tundus et ka igemetega ei ole k6ik korras. Kell oli tugevalt üle kesköö ja ma vaagisin ikka tükk aega kas helistada kiirabisse v6i mitte. L6puks v6tsin julguse kokku ja helistasin (lähim kiirabi 30km kaugusel) kuigi olin suht kindel et ega keegi ei reageeri. Rääkisin asja ilma juurdepanemata ära ja nad otsustasid et igaksjuhuks tulevad ikka vaatama. Tulid. Käisime haiglas 6mblemas. Poiss oli rahulik ja pidas väga hästi vastu. Nüüd sellest juba aega möödas ja ei ole midagi halba meenutada. Olin ikkagi takkajärgi väga 6nnelik sest huulele oleks jäänud väga tugev ja silmapaistev arm aga nüüd ei ole midagi. Tänu jumalale et on olemas veel inimesi kes hoolivad!!!
|
|
|
lilleke1
Külaline
|
|
Postitatud 24.01.2007 kell 00:28
|
|
minul ka oli kokkupude 112ga paar aastat tagasi,Tartus.olin siis 18 a ja 5 kuu rase.peale kooli,kui koju jõudsin,hakkas verejooks,mitte küll tugev aga pisav et muretsema hakata.helistasin 112-te,seal võttis vastu naisterahvas ja kuulas küll mu ära,kuid ei nõustanud ega saatnud kiirabi vaid andis mulle 4 numbrit,kuhu soovitas proovida helistada.ja siis ütles et ma ikka oma enda arstile helistaksin.ühe numbri pealt ka sain kellegiga rääkida kuid see soovitas ikka mu oma arstile helistada.kell oli siis juba 11 õhtul ja mu oma arst juba ammu ei töötand.nii siis ootasin hommikuni oma noore rumala peaga.väheke ka lootsin sellele et kui 112 kiirabi ei saatnud,ju siis asi nii hull pole.hommikul helistasingi arstile,ta käskis ennem kooli läbi tulla,et ta kirjutab retsepti valmis.läksin võsin selle paberi,apteegist läbi ja kooli.tuli teine nädal,ja verejooks,helistasin jälle oma arstile,sama lugu-tule läi,tal retsept valmis.siis istusin üks õhtu väga õnnetult ja nõutult laua taga,ning mu noormees kamandas mu arstivastuvõtule,et mis nalja nad teevad,et ei mingit läbivaatust.kusjuures eraarst oli mul võetud.heistasingi arstile et sooviksin kohe läbivaatusele tulla.alguses ta küll ütles et nad 5 minuti pärast sulgevad,ma lubasin jonnakalt hästi ruttu teha ja seal olla kiiremas korras.siis ta mu ikka vastu võttis ja selgus kurb tõde-mu laps oli ammu hinge heitnud,süda oli seisma jäänud..keda nüüd süüdistada või mida edasi mõelda?! ei tea.. nüüd on mul pisike tüdrukutirts ja kõik on hästi.oma rasedust valvasin ma väga pingsalt sest õppetund oli valus..tükk aega kripeldas hinges,et tahaks ometi kellegile neist arstdest midagi öelda..
|
|
|
Külaline
Külaline
|
|
Postitatud 24.01.2007 kell 00:29
|
|
vabandust kirjavigade pärast!
|
|
|
Sandra
Külaline
|
|
Postitatud 01.03.2007 kell 21:43
|
|
Minul on ülimalt hea kogemus kiirabiga. Laps oli 2 aastane, tekkis alguses lihtsalt kurguvalu ja hääle kähedus, aga vastu ööd hingamine muutus raskeks ning helistasin 112 välja. Tuldi kohe, viidi haiglasse, laps sai ravi 2 päeva ja tagasi koju. Tänan Tallinna Lastehaigla arste jt. + kiirabi töötajaid.
|
|
|
elli
Külaline
|
|
Postitatud 02.03.2007 kell 15:33
|
|
112 tegelikult palju tööalaselt kokku puutunud ja meeldivad kogemused. Kodus olid 1,3 aastasel tütrel krambid ja kiirabi tuli imekiiresti ja viis haiglasse, õnneks midagi hullu polnud. Korra oleme ise kiirabisse läinud ja ka abi saanud-õmmeldi natule põlve. Äitähh Võru kiirabile.
|
|
Laps ärkas hommikul ülesse 39,7 palavikuga ja see kestis pool päeva .Miski küünal ei aidanud,langes korraks 39,0 ja tõusis taas tunni pärast(muide laps on pooleteise aastane) 
Tervele kehale tekkis punetus nagu oleks alergia.Hiljem sain teada,et see tekkib siis,kui on pikkalt kõrge palavik.Keha kuumeneb üle või midagi sellist. 
Võtsin julguse ja helistasin 112, seal putterdas ja mõtles ning ütles helistage peaarstile ja küsige kas nad võivad kiirabi välja kuttsuda.Siis pidin neile tagasi helistama. 
ÕHKU JÄÄB 