Olen kuue aastase tütre ema.Eile õhtul oli meil külas üks viie aastane poiss lapsed mängisid ja vaatasid multikaid siis aga läksin tütre tuppa,et vaadata mida nad seal teevad istusid kahekeisi näod vastamisi voodi taga kui küsisin mis teete ütlesid,et midagi mängime ütlesin ok ja läksin siis ise suurde tuppa tagasi.Kuigi lastel oli selline nägu peas et mingi pagandusega on hakkama saadud.läksin siis natukese aja pärast vaikselt uuesti vaatama nad ikka istusid seal voodi taga ja naersid viisin tütre kõrvale ja küsisin mis te tegite seal tütar ütles et mitte midagi.ja kui poisile õhtul ema järgi tuli ja ära läksid hakkasin siiski tütre käest küsima mis nad siis tegid ja tütar hakkas nutma ütles,et ma isegi ei suuda seda välja rääkida ühesõnaga tütar ütles et tema tegi selle poisi nokule musi ja poiss tegi tema tussule musi mu juhe jooksis kokku ma mõtlesin ausõna et mu pea lihtsalt plahvatab küsisin kust kohast ta sellise jama peale tuli ta ütles,et filmis nägi ja,et tal on nii häbi ja paha tunne ma muidugi alguses tõstsin häält ta peale ju siis oli se minu tütre idee läksin rõdule hingasin värsket õhku ja läksin tuppa tagasi rääkima.lõpuks siis sai laps aru,et selline käitumine on lubamatu kuid minu süda siiski valutab kas peaksin ka selle poisi emaga sellest rääkima oma lapsele tegin selgeks,et sellest olukorrast kellegile ei räägi,et se jääb.meie vahele ja laps ka ütles,et ta mitte kunagi enam nii ei tee.kuid kas ma saaksin veel midagi teha..
Lapse arengu uurijad on leidnud, et lapse huvi oma keha vastu, sugude erinevuste vastu, on väga loomulik ja juba enne 3-aastaseks saamist oskavad nad öelda, kes on tüdruk ja kes on poiss.
Uudishimu oma keha vastu, sugude erinevuste ja suguelundite vastu ei ole halb ega ohtlik ja vägagi loomulik ning on tärganud enamasti juba enne 5-aastaseks saamist. See väljendub nt arstimängudes, üksteise uurimises, suguelundite katsumises jne. Samuti on täiesti eakohane ja normaalne, kui 5.-6.a. laps stimuleerib end, esitab seksuaalsusega seotud küsimusi ja ütlevad siivutusi. Kõik see mahub loomulikku ja eakohase huvi alla. Selle näited on, kui lapsed omavahel seksuaalseid mänge mängivad, kui seda tehakse eakaaslasega, seda iseloomustab mõlemapoolne huvi, võrdsus ja vabatahtlikkus. Nii oli see ka teie näites, mil tütar ja tema mängukaaslane olid eakaaslased ja tundub, et see oli nende mõlema huvi ja kumbki ei tunnetanud teise survet. Nende uudishimu on täiesti eakohane. Kuigi musi andmine võib tunduda üle piiri minekuna, siis arvestades seda, et lapsed jäljendasid filmis nähtut, siis seegi on mõistetav ja arvan, et teil pole vaja muretseda.
Muretseda oleks põhjust siis, ühele lapsele „mäng“ ei meeldi, teda sunnitakse, kui ka täiskasvanute poolt antud selgitus, mis on kohane ja mis mitte, ei toimi ning laps korduvalt jätkab kohatut käitumist ning tunneb ülemäärast huvi seksiteemade vastu, nt räägib sageli seksist, joonistab pidevalt vastavaid pilte, mängib jätkuvalt mänge, milles imiteeritakse seksuaalseid tegevusi, survestatakse teisi oma suguelundeid katsuma, käitutakse täiskasvanuga seksuaalselt väljakutsuvalt jne.
Ja märkategi murettekitavaid märke, ka tasub olla lapse käitumise suhtes tähelepanelik ja taktitundeline. Oluline on hoida lapsega usalduslikku kontakti, mis teeb võimalikuks varakult avastada näiteks võimalikku väärkohtlemist kellegi poolt. Usalduse ja avatuse hoidmiseks on väga oluline vältida lapse noomimist ja häbistamist, eriti kui ta käitub eakohaselt nagu eelpool kirjeldatud. Kui aga laps on käitunud kohatult, kas siis ei aita häbistamine, vaid selgitamine, et igaühe keha on tema isiklik ja teistel ei ole sünnis seda puudutada ja teha midagi, mida teine ei taha.
Kui laps vaid tunneb huvi ja väljendab oma seksuaalsust, siis enamasti polegi vaja muud, kui vastata lapse poolt kerkivatele küsimustele (nt kuidas lapsed sünnivad, mis on seks jms.) ning teha seda just nii palju, kui laps küsida oskab ning eakohase sõnavaraga. Väga olulise signaali saab laps täiskasvanu reaktsioonist. Mida rohkem vanem ärritub, seda põnev võib asi tunduda. Seetõttu on oluline säilitada rahulik meel ning lapse jaoks turvaline viis ka keerulistest asjadest rääkimiseks. Häbi võib hoida ära kohatuid käitumisi, kuid oluline on ka see, et laps ei hakkaks oma seksuaalsust seostama häbi ja alandusega. Usaldusliku vestluse käigus vajab laps ka selgitust, milline on kohane viis väljendada armastust ja mis seos on seksil ja lähedusel, vastastikusel kiindumisel.
Kui aga lapsevanemana tekitab seksi teemal rääkimine ebamugavust, siis võib abi olla mõnest vastava sisulisest raamatust või spetsialistist.
Igaks juhuks lisan kontakti, kuhu saab pöörduda küsimustega lapse seksuaalse käitumise kohta ja kuhu peab pöörduma, kui märkate mõnd ilmingut, mis võib olla seotud lapse väärkohtlemisega: www.lasteabi.ee, telefon 116111 (24h/7).
4 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
mu juhe jooksis kokku ma mõtlesin ausõna et mu pea lihtsalt plahvatab küsisin kust kohast ta sellise jama peale tuli ta ütles,et filmis nägi ja,et tal on nii häbi ja paha tunne ma muidugi alguses tõstsin häält ta peale ju siis oli se minu tütre idee läksin rõdule hingasin värsket õhku ja läksin tuppa tagasi rääkima.lõpuks siis sai laps aru,et selline käitumine on lubamatu kuid minu süda siiski valutab kas peaksin ka selle poisi emaga sellest rääkima oma lapsele tegin selgeks,et sellest olukorrast kellegile ei räägi,et se jääb.meie vahele ja laps ka ütles,et ta mitte kunagi enam nii ei tee.kuid kas ma saaksin veel midagi teha..