Tere Laps saab kohe kolm. Sünnist saati elanud emaga. Isa juures käib üle nädala nädalavahetusel. Viimasel ajal enam minna ei taha. Autosse pannes nutab ja ütleb, et ei taha minna. Kas see ealine iseärasus? Kas peaks teda ikka edasi saatma või jätma sisse pikema vahe? Ka vahepealsel ajal kui laps üle nädala emaga ütleb mitmeid kordi,et ei taha sinna minna. Isal uus pere ja ka uus laps kes kahene.Emal uus elukaaslane kellesse laps väga kiindunud. Mis teha?
Kindlasti kogete emana segaseid tundeid, kahtlusi, kas saata last ikka isa poole, kuigi laps sõnadega väljendab, et ta seda ei soovi.
Tahate ju lapsevanemana oma põnnile parimat ning püüate teda kaitsta negatiivsete kogemuste ja raskete tunnete eest.
Kujunenud olukorras soovitan rääkida avatult ja süüdistamata lapse isaga. Saate jagada omavahel informatsiooni, isa saab anda ülevaate enda pool toimuvast ning kuidas tema olukorda tajub ja mida näeb toimumas. Sama saate teha teie.
Midagi pole teha, lapsevanematena peate te suutma suhelda/funktsioneerida adekvaatselt, ikka oma lapse heaolu nimel- et tal oleks suhe ka eemalelava vanemaga.
Kui nüüd teha külastuskorras sisse omapoolselt/ühepoolselt järsk muutus, toob see ühest küljest paratamatult kaasa teie ja eksmehe vahelise konflikti. Taolised suured otsused tuleb kahekesi rahulikult läbi arutada, rääkida.
Teiseks võivad veelgi hõrenevad külastuskorrad mõjuda laps-isa suhtele, võib tekkida kaugenemine, võõrandumine.
Loomulikult kehtib kogu eelnev jutt siis, kui lapse vastumeelsuse taga isaga kohtuda pole isapoolne vaimne ega füüsiline väärkohtlemine, negatiivsed kogemused isa uue elukaaslasega, jne.
Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et enne, kui hakkate muutusi sisse viima, saate sellest võimalikult täpse ülevaate.
Varsti kolmseks saava lapsega saab juba asju rääkida, samas ei pruugi ta veel osata oma tundeid ja kogemusi väga selgelt väljendada. Kindlasti ei tasu teda pinnida, et räägi... Samuti mitte suunata, et...no ega sulle ju isa juures ei meeldi, sest seal see väike laps jne, jne.
Proovige teema üleskerkides last väga põhjalikult ja rahulikult kuulata. Sõnastage ümber tema poolt öeldu, see aitab tal oma jutuga edasi liikuda.
Aktiivsest kuulamisest saate lähemalt lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Lapse jaoks on toetav, kui püüate teda kuulata ja mõista.
Alles siis, kui selgub lapse tegelik vajadus või mure algpõhjus (mis takistab tal isa juurde minemast või seal end hästi tundmast), saate teha konkreetseid samme olukorra muutmiseks.
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
