Laps (poiss)käib nüüd 2klassis. minu kui üksikvanemana olen tal ainuke ja meil on hea klapp suhtluses ja koostöös. Alati lepime eelnevalt asjad kokku ja paneme reeglid paika.kui talle midagi ei sobi siis leiame kompromissi. Arvuti kasutamine ka piiratud 2h teatud kellaajal ja õppimine enne siis lõbu. Väljaspool kodu kõik kiidavad teda-nii sõnakuulekas-abivalmis-ei tõsta häält jne. kodus nagu ümber vahetatud poiss-eriti mis puudutab ÕPPIMIST minuga närviline,tõstab häält,vihastab kiiresti,tähed tulevad koledad (kuigi oskab ka ilusaid kui rahulikult teeb aga seda kodus ei taha). Eelmisel aastal tegi vahetunni ajal kodused tööd ära ja kirjatehnika hakkas minema aga nüüd siis kurdab et vahetunnil ei saa teha kuna teised õpilased tulevad teda segama.õpetajale ei julge öelda. Matemaatikas saab ise hakkama ja on tubli aga lugeda ei taha ja kirjutamisel vead. Püüdnud heaga (kiita ja innustada-seda viimast iga päev). Kui palunud et ''palun vaata see sõna üle,kas leiad vea'' või '' selles sõnas on N täht mitte H'' (hääle toon ei ole mul kuri ja vali, pigem rahulik. aga poja kohe läheb närvi, paneb vihast hambad kokku, tahab hakata vaidlema enne.et on ju õige. Ajab end ise vihale ja hakkab karjuma. hoiatanud et kui tuleb 3 hoiatus karjumise pärast siis tuleb nurka minna (Nurga meetod meil juba mitmeid aastaid sees ja toimib,peale seda rahunenud) Nüüd aga märkan muutust et see nurgas olemine õppimise suhtes ei aita,ikka ja jälle läheb närvi ja pole ka tihti nurka pannud. küsinud põhjust.vastus et ajan teda närvi. Pärinud et mismoodi siis,kirjeldagu,siis tean teistmoodi teha või olla. Ta ei osanud vastata''ma ei tea''. Olemegi nüüd lahtise küna ees. Ei tea mis valesti teen kui teda aidata õppimises üritan. Ta ju ise palub,et teeksime koos, siis peagi muudab meelt, siis peagi tahab jälle abi.-selline väga kõikuv. Vaatan ül üle ja palun tal parandada ühte sõna...vihaga parandab vea,nutab natuke aga lisab suvalise tähe juurde või väga kõvera. Näiteks SUUREM. Ta kirjutas SUREM Siis hääldan..kas suurem või surem. Palun tal ka täht haaval öelda,mis läheb õigesti aga kirjutab siis SUUREEM. ja nii siis jälle läheb närvi et jälle vale. Käib koolis ka logopeedi juures. Meil reegel et korteris ei karju,sest elame üürikorteris (näiteks-ei karju teisest toast teisele,vaid tuleme ligi ja räägime rahulikult). Kallistame iga hommik ja õhtu enne magama minekut. kuulan ta rõõme ja muresi. nädalavahetus veedame teineteisega kvaliteet aega aga õppimisega on minuvastu nagu kaktus. Antke nõu või kuhu poole pöörduda.
Teil on kodustest reeglitest kinnipidav poeg, kes on tubli matemaatikas ning teiste inimeste arvates on ta viisakas ning abivalmis laps. Te olete sellel aastal pidanud oma poega õppimises abistama, sest tal esineb nii kirjutamisel kui ka lugemisel raskusi ning see on muutnud teie omvahelisi suhteid. Te sooviksite teada, kuidas oma last paremini abistada.
Tõite välja, et teie laps käib koolis logopeedi juures. Olete te teadlik, mis on need eesmärgid, mida logopeed püüab koostöös teie lapsega saavutada? Kas logopeed on märganud samu probleeme/tegeleb samade probleemide lahendamisega nagu teie kodus – laps vahetab sõnas tähed ära, häälikupikkuse mõistmisel on raskusi, vastumeelsus lugemise suhtes, õppimisel esineb viha ja nuttu? Julgustan teid ühendust võtma logopeediga, et saada ülevaadet, kas ka tema on märganud sel aastal teie lapse õppimise juures samu probleemseid kohti. Samuti saate te küsida logopeedilt nõu, milliste tehnikatega saaksite te kodus oma last abistada. Igal lapsel on oma viis, kuidas õpitut paremini omandada ning tulenevalt sellest ja ka põhjusest, miks teie laps logopeedi juures käib, on omad kindlad abistavad meetodid, et antud probleemidega tegeleda. Kodu ja kooli vaheline koostöö on oluline, et lapse probleeme varakult märgatakse ning probleemide lahendamisega aktiivselt tegeletakse.
Võiksite mõelda, kas sarnaseid probleeme esineb suguvõsas veel kellelgi? Lapse isal? Vanaemal-vanaisal või teil endal? Juhul, kui olete tuvastanud, et kellelgi suguvõsas esineb samu raskusi, saate uurida, mis nipid on neid koolis aidanud. Olen ise töötanud koolis ning näinud, kuidas sellised jutuajamised on õpilastele väga toetavalt mõjunud.
Te toimite õigesti, et ei karista oma last nurka panemisega. Kui laps on vihane ja karjub, siis järelikult ei tule ta oma emotsioonidega toime ning on ise tõsiselt hädas. Kui veel panna hädas olev laps nurka, siis see on justkui topelt-karistus selle eest, et lapsel on suur mure, mida ta ei oska teisiti lahendada. Teil on lähedane suhe oma lapsega ning te räägite üheskoos tema muredest ja rõõmudest. Sellises soojas õhkkonnas võiksite oma lapsega rääkida ka sellest, kuidas oma viha ja pettumusega toime tulla. Selleks võiksite varuda aega, et kuulata teda ära ning leida vihaga toime tulemiseks parim viis, mis sobib teile mõlemale ning arvestab sellega, et elate üürikorteris. Samuti võiksite koos arutada, kas ehk teie poeg sooviks siiski kooli vahetundide ajal õppida ning kus võiks koolis olla see koht, kus vaikselt saaks vahetunnis õppida (nt.raamatukogu).
Kuna teie laps on kõigi teiste inimeste arvates väga tubli ja tõenäoliselt näeb ta selle nimel kõvasti vaeva, siis võib olla, et tema vihapursked väljendavad lihtsalt kogu seda stressi, mis ta on päeva jooksul kogenud (et olla tubli ja abivalmis laps). Tihtilugu ongi emad need, kes peavad laste vihapursetega tegelema, et laps saaks kõigi teiste ees rahulikult toimida. Te võiksite mõelda, milline on teie lapse päevakava - saab ta piisavalt liikuda ja trenni teha, sööb ta regulaarselt, milline on ta uni. Tehes väikeseid muudatusi päevakavas, et lapse uni, toitumine ja liikumine oleksid kvaliteetsemad, aitab see last hoida regulaarse rutiini juures, mis mõjutab lapse emotsionaaselt seisundit.
Kirjutasite, et teie poeg on viimasel ajal teie vastu okkaline olnud. Vahepeal tuleb kasuks see, kui keegi teine võtab õppimise juures abistamise üle ning siis te saate samal ajal millegi muuga ise tegeleda. Selleks, et suudaksite oma poega toetada, tuleb hoolitseda ka iseenda eest. Kas teil on kedagi, kes võiks aidata?
Teie peres on hästi toimivad reeglid ning te veedate ühiselt kvaliteetaega koos. Olete te koos arutanud, millised võiksid olla reeglid õppimise ajal. Näiteks – üksteisega räägime rahulikult; kui sa saad pahaseks, siis sa loed kümneni/jalutad korraks teise tuppa/lähed vett jooma; õppimisega jätkame siis, kui sa oled rahunenud.
Mida siis ikkagi teha, kui teie laps läheb endast välja ning ta ei soovi rahunemiseks välja mõeldud võtteid kasutada? Te saate alati peegeldada oma lapsele tagasi seda, mida teie näete ning aktiivselt kuulata teda. Näiteks võite öelda “Ma näen, et selle sõna kirjutamine on väga raske sinu jaoks. Sa arvasid, et sa kirjutasid selle sõna õigesti ning nüüd oled kurb/pahane/pettunud enda peale, sest selle sõna kirjutamine läks valesti”. Seejärel saate anda pojale aega, et ta saaks teile vastata. Peale tema vastust või vaikust võite oma lapselt küsida “Kuidas ma saaksin sind praegu aidata?”. Aktiivse kuulamise kohta saate lähemalt lugeda siit:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
