Laps on 6 aastane ja elab isaga. Kui laps on käinud emal külas, siis mõnikord väidab ta, et ta ei taha ema juurde minna ja ema on kuri. Lisaks pidi ema juures kasvav teine laps kiusama teda. Siiski on näha, et lapsed on omavahel lähedased. Kui laps on isaga, siis ta küsib väga harva ema järgi. Kas selline käitumine on normaalne? Laps on elanud peaagu 2,5 aastat isaga. Algusest peale ei ole laps väga ema järgi küsinud. Samas on olnud olukordi, kus laps on soovinud ema juurde külla minna, aga seda võib juhtuda kord ühe kuu jooksul, kui sedagi. Laps saab emaga paar korda kuus kokku kokkulepitud külastusajal. Külastamise ajal viibib maksimaalselt 2-3 päeva järjest emaga.
Lisaks tekitab pingeid see, et ema ei ole nõus toetama rahaliselt last. Kui see probleem kerkib, siis ähvardatakse laps enda juurde tagasi elama võtta. Muul juhul ei ole mingisuguseid probleeme, et laps elab isaga. Kas emal on sellisel juhul võimalus laps enda juurde elama saada, kui isa nõuab elatise maksmist kohtu kaudu?
Rohkem tekitab muret lapse heaolu, et ema võib hakata last vägisi enda juures hoidma, keelates lapsel isa juurde naasmist. Kui laps on elanud niikaua isaga juba, kas siis oleks kõige tõenäolisem, et kohtus määrataks laps ka edaspidi isa juurde elama?
Perekeskus Sina ja Mina spetsialistid vastavad vaid psühholoogiavaldkonna küsimustele. Oma küsimuste osas lapse elukoha ja hooldusõiguse osas pidage kindlasti nõu juristidega.
Pereterapeudina saan öelda, et ainus lapsi säästev lahendus lahkuläinud vanemate puhul on siis, kui endised partnerid suudavad omavahel rahulikult suhelda kui lapsevanemad. Läbi lapse suhtlemine:” Ütle isale/ emale, et ….!” ei tööta. Lapsevanemad peaksid leppima reeglid kokku ja sellest siis lapsele teada andma.
Lapsed ei mõista olukordi sarnaselt täiskasvanutele. Laps vajab nii ema kui isa. Kui lapsevanemad on halbades suhetes, siis ei ole lapsel võimalik selles olukorras emotsionaalselt terveks jääda. Kui vanemad küsivad lapse käest, kelle juures sina tahad elada, panevad nad vastutuse lapse õlgadele. Lapsed, soovides hoida suhteid mõlema vanemaga, räägivad tavaliselt seda, mida nad arvavad, et just see lapsevanem soovib kuulda. Nii loodavad nad käituda õigesti ja leevendada lapsevanema kannatusi.
Eestis on sügisel algamas programm “Dialoog laste nimel.”, (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres), millest võib olla suuresti abi, et konfliktis olevad lapsevanemad saaksid taas suhtlema hakata.
www.dialooglastenimel.ee
