ma ei jaksa enam elada
olen päevad läbi üksi oma lapsega. tal tulevad hambad ja lisaks niikuinii tegu närvilisema lapsega. magada olen saanud sünnitusest saadik maksimaalselt 4 tundi korraga. täiesti tavaline, et öösiti pean tund-paar üleval passima, sest laps ainult vigiseb.
mu mees näeb, mis toimub, tal on minust südamest kahju. ta on õnnetu ja ta üritab aidata, kuid tunnen juba, et probleem minus. olen läbikukkunud ema ja naine, mul on tunne,e t ei oma õigust tema abile ja ma pole väärt tema last kasvatama....
iga normaalne mees oleks juba ära läinud kuskile normaalsema juurde.
armastan oma meest ja last meeletult, lapsele ei suuda iial halba teha, aga iseendast ma enam lugu ei pea. Lapsega elu ongi ju selline, aga ma enam ei jaksa....
kullake, sa pead iseendale aega võtma muidu kukud kokku. Las mees aitab. Oleme kõik olnud samas olukorras, kus eluisu saab otsa ja väsimus võitu. Pisikese kõrval jääd ise ju täiesti tähelepanuta, pühendad end täielikult temale. Kui ikka korralikult magada ei saa, puhata ja hetkeks end välja lülitada, siis hullumise tunne on platsis. Meie tegime mehega nii kaupa vahel, et sain üle päeva tunniks, paariks välja, kasvõi jalutama. Kutsu keegi endale lihtsalt külla, seltsis on segasem. SA EI OLE LÄBIKUKKUNUD, lihtsalt oled väsinud! Mõtle, milline tamp sul kogu aeg peal on!
nii need naised end süüdistavad ja istuvad oma murega üksi. Tõsijutt, võta aeg maha ja mine kasvõi kosmeetiku juurde või juuksurisse. Tee midagi iseendale. KÜSI ABI, selles ei ole midagi imelikku. Mees on valmis sind aitama ja see on supper, kasuta seda ära. Sa ei ole üksi, inimesed sinu ümber hoolivad sinust, ära seda ära unusta!
mul polnud mingid synnitusjärgset deprekat. Mees oli hästi toetav. Räägitakse, et hull asi. Olen kuulnud, et kui väga palju stressata, siis kaob piim ka rinnast! seega pole tegu naljaasjaga, võta ruttu miskit ette!
See on hull lugu küll. Sa pole kindlasti läbikukkunud ema, vaid lihtsalt väsinud. Ka laps tunneb seda ja on seetõttu virilam. Otsi teiste abi ja tuge, pöördu kiiresti professionaali poole. Tegemist on ilmselt tõsise tervisehäirega, mis on põhjustatud väsimusest.
Jah palu endale keegi appi last hoidma. Mul endal oli ka vahepal selline tunne, et enam ei jõua, sõbrannad olid ka ühel hetkel kõik kadunud ( muidu sai pidevalt ninapidi koos oldud aga kui lapse sünnitasin siis keegi ei viitsinud suhelda) aga hea kui on vanavanemad kelle hoolde saaks paariks tunniks last jätta, käi ise linna peal. saad pea selgeks aga sa pole ainuke , kes nii on tundnud. Kõike ilusat
vot selline endale käe külge panemise jutt on küll täielikult haige.mul on kodus kasvamas kolm last vanuses 7,2 ja 1.1 aastane laps tegi oma kõige pikemaajalise une üks päev enne aastaseks saamist ja see oli 3,5 tundi.öösel seevastu ärkab ta kogu aeg üles iga 1,5-2 tunni tagant mida siis veel mina tegema peaksin,kas samuti endale nööri kaela tõmbama või.kõik raskused on mööduvad ja neid tuleb lihtsalt võtta sellisena nagu nad on ja alla vanduda ei tohi.et ennast natukene paremini tunda aitab väike jalutuskäik ja positiivne mõtlemine,mitte enda mahategemine ja virisemine.kõike paremat soovides.
Kulla väsinud ema! Nõustun igati eelpool kõnelejatega - vaja on puhkust ja abi mehelt. Ei jaksa ju kogu aeg anda, kui ise midagi endale ei saa. Ei nõustu sellega, et eluisu otsasaamisest rääkimine on virisemine ja ebasobiv jutt. On õige, et hädas olles tuleb ennast jagada, siis teavad ümber olevad inimesed appi tulla.
Soovitan rääkida teiste emadega, kel sama vanad lapsed. Paljudel on samasuguseid muresid. Nii pisikese ilmakodanikuga ongi selline lugu, et ema headusest hoolimata on temal nuttu ja virinat ikkagi küllaga. Ega beebi nutt ei tähenda, et ema on halb. Pigem olete Teie andnud liialt palju, et lapsega hakkama saada. Nüüd on tagumine aeg võtta endale aega.
Paluge ruttu mees appi. Vahel on isad väga osavad lapse virina vaigistajad ja seda tuleb kindlasti ära kasutada Oleks oluline, et saaksite öösel magada. Mehega võiksite ära jagada, et kes öösel voodist lapse juurde tõttab. Laske mehel ka öösel üleval olla ja lapsega tegeleda. Ta tahab ju aidata ja ennast vajalikuna tunda. Leidke ka päeval aega, et olla iseendaga veidike aega. Minna kodust välja jalutama sel ajal kui mees last hoiab või teha midagi muud, mida Te olete armastanud.
Veel võiksite käia oma perearsti juures ja rääkida neist tunnetest ja mõtetest, mis Teil on. Tegu on ilmselt sünnitusjärgse depressiooniga, mida esineb päris sageli. Sellele saab aga abi, tuleb arstiga rääkida ja kuulata tema soovitusi. Ärge jääge selle asjaga üksi. Hiljem on keerulisem sellest olukorrast välja tulla.
Te olete üks vapper ema, kes on enadst palju andnud, aga kõige suurem Teie tugevuse näitaja on see, et Te sellest ka räägite Loodan, et saate oma mehe ka endale appi, leiate aega endale ja saate ka mahti arsti juurde minna. Palju jõudu Teile!
lohutuseks sulle-olin 23 aastaselt 3 lapsega üksi-mees kaugel tööl,ja vanim oli siis 3,5ne eks arvuta ise ja polnud selle kolme poole aasta jooksul kordagi saanud tervet ööd magada-kõik kolm käisid erinevatel aegadel üleval,nii et uni koosnes pooletunnistest susakatest.vot vbahel oli küll tunne,et nüüd enam eijõua ja kõik need endasüüdistamised koos sellega-aga jõudsin siis ja praeguseks need tillud suured-16,14,12.aga praegu ju võimalus lausa ravida-sellega ka kogemus-meil 8 kuune peasmuna-umes 555 kuud peale sünnitust oli ikka maailm nii must kui olla ssab-perarst kirjutas välja leebed antidepressandid ja peale kuuri tuli päike ka jälle välja.ja veel:ära kunagi unusta et oma lapsele oled sa PARIM emme maapeal!!
kallike.seda tunnet oleme kõik tundnud.mina sellisel puhul pakkisin lapse tekki ööseks. see aitas .last häirisid taenda käed.nii sain öösel puhata ja päeval ka midagi tehtud.saada mees lapsega paariks tunniks õue jalutama ja puhka.ka see toimib vahepeal.
olen ise sama tundnud ja mul on sõbranna kes viib mind enda poole.mees jääb lastega.sõbranna juures me ei räägi teinekord sõnakestki vaid ma nutan end tõhjaks.mulle see väga hästi aitab. kui sul pole sellist inimest aitab ka see kui ise saaksid kuhugi loodusesse minna ja seal end tühjaks nutta või karjuda.usu,see toimib. ainult peamine;LEIA ENDALE AEGA!
Oleks oluline, et saaksite öösel magada. Mehega võiksite ära jagada, et kes öösel voodist lapse juurde tõttab. Laske mehel ka öösel üleval olla ja lapsega tegeleda. Ta tahab ju aidata ja ennast vajalikuna tunda. Leidke ka päeval aega, et olla iseendaga veidike aega. Minna kodust välja jalutama sel ajal kui mees last hoiab või teha midagi muud, mida Te olete armastanud. 