Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Muu :: Laps ei taha magama jääda

Kerttu
Külaline
Postitatud 21.04.2016 kell 20:02
Tere,
Mure järgmine. 1a ja 11k laps keeldub õhtuti magama minemast. Päeval jääb magama kergesti ja küsib mõnikord ise, millal läheme. Õhtuti näed, et hakkab väsima, aga magama ei taha minna. Olen proovinud rutiiniga, et läheme igal õhtul samal ajal magama, loeme sama raamatut ja laulame unelaulu, aga kui need läbi, siis tahab ära minna voodist. Lihtsalt kordab ja kordab, et ei taha magada, kuigi ise hõõrub silmi. Olen ka proovinud und hilisemaks lükata, siis väsib üle ja asi veel hullem. Praegu panen teda peaaegu igal õhtul 1-2h magama. Läheme tavaliselt magama 21, ärkab peale 7 hommikul. Isegi kui ta magama läheb hiljem, siis ärkab ikka samal ajal. Päeval magab u 2h.
Ehk on häid nõuandeid, kuidas magamaine meeldivamaks teha.
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 22.04.2016 kell 17:46
Teie kohe kaheseks saav laps on oma arengult veel etapis, mil ta ei suuda end väga selgelt sõnadega väljendada. See tähendab, et ühelt poolt ei pruugi ta veel mõista, miks ta mingis olukorras end halvasti, ärritunult, kurvalt jne. tunneb - miks ei soovi ta magada?; teiselt poolt pole tal ka piisavalt sõnu neid tundeid väljendamaks.
Olete vanemana loonud piisavalt head tingimused ööuneks- igaõhtused korduvad rituaalid, kindlasti need toetavad last ja neid tasuks kindlasti jätkata!
Teie laps on just sellises arenguetapis, mil hakkab kujunema tema minatunnetus ning katsetatakse, kui palju on minal võimu/mõjukust. Katsetatakse vanemate seatud piire nihutada ning teid võiks toetada arusaam, et laps pole ööunest keeldudes mitte "halb laps", vaid tal on mingi vajadus. Ta ei oska seda teisiti väljendada kui keeldub uinumast ja kasutab oma õigust öelda teile "ei".
Teie ülesanne on jääda lapse jaoks rahulikuks, ta vajab seda. Parim, mida taolistes olukordes teha, on jääda rahulikuks täiskasvanuks, kes mõistab, et lapse käitumine on mingi tema katmata vajaduse väljendus, mure- ja me saame teda aidata teda kuulates ja mõistes. Aktiivne kuulamine tähendab, et sõnastate ümber lapse poolt öeldud sõnumi sisu, või tema sõnumi tagant paistva tugeva emotsiooni. Ise sealjuures midagi lisamata, oletusi tegemata. Kui teie laps ütleb, et ta ei taha magada..., siis teiepoolne ümbersõnastus võiks olla: "Õhtul voodisse minnes on sul tunne, et ei taha veel magada.", või "Paistab, et sul on mure magamisega?...". Tegelikult ei olegi siin ühte ja ainuvõimalikku sõnumi sisu või tunde peegeldamise võimalust. Proovige,- küll laps teile siis vastab, kas tabasite asja olemust, või läks mööda... ja siis saate juba uuesti teda aktiivselt kuulata, sõnastades ümber tema poolt öeldu.
Kuulamise mõte on selles, et aidata lapsel endal mõista, mis talle tegelikult muret teeb. Võimalik, et seal taga on hirm üksi uinuda; või tunne, et justkui jääks laps millestki olulisest ilma, kui magama jääb (vanemad ju toimetavad veel) jne. Ja kui tegelik põhjus on rahulike, toetavate ja kannatlike vestluste käigus selgunud,- saab laps (koos teie abiga) leida olukorrale ka lahenduse.
Vahel piisabki sellest, kui laps saab oma mure ära rääkida.
Kuidas oma last aktiivselt kuulata, samuti end vanemana selgelt ja mõjukalt väljendada, saate lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!