Mure olnud viimased 3 nädalat, tegu 7 aastase tüdrukuga. Ja ongi terve see aeg karjunud/nutnud emme juurde magama. Arvasin et lihtsalt paneb proovile ja ma ei lubanud enda kõrvale, kuid kella 02.00 ajal ta veel karjus ja polnud magama jäänud.Olin terve see aeg temaga vaidluses...Ja ei väsinud ära ka! Nüüdseks olen põhimõtteliselt alla andnud... Lasen enda kõrvale ja seda juba 3 -ndat nädalat. Muidugi on abikaasal närvid läbi, aga ma ei suuda vaielda ja seda karjumist kuulda hommikutundideni. Kui küsin lapselt, milles probleem, siis ta lihtsalt ei tea, tahab ainult mind.Päevases käitumises pole muutusi olnud.On olnud üksikuid kordi, mil ta on tulnud emme ja issi juurde, aga sellist püsimist pole kunagi tekkinud. Natuke mõtisklen, millest see asi alguse sai nii järsku. See tekkis peale seda kui emme ennast tööjuures lintsaega vigastas ja lõikas sõrme lõhki ning sai 9 õmblust. Olin pikka aega kodune koos lapsega, ei saanud teda lasteaedagi saata, kuna ei saanud autoga sõita. Kas laps võis hakata kartma, et jääb emmest ilma, et peale seda minu juurde sõna otseses mõttes ööseks kolis.Ja panin ka tähele et ta tahab alati käest kinni hoida. See on ainult üks oletatavatest põhjustest, miks laps nii tahab kõrval magada, 7 aastane pole enam tita. Põhjus võib olla ka muus, aga ma ei tea seda, sest laps ei räägi. Ma tõesti ei saa jagu temast, õudselt visa ja pikalt vastu punnija on.Ma jään ennem ise püstijalu magama, aga tema nii lihtsalt alla ei anna.Annan ikka mina alla...Ja nüüd terve pere une nimel, ei hakkagi temaga enam vaidlema, vaid tulebki õhtuti meie vahele magama.... Aga ma ei taha nii, mulle ei meeldi ni, tahan tagasi aega, mil ta ilusti oma tuppa voodisse saatsin ja ta jäi ilusti magama. Mida teha, kust alustada nö võõrutamist?
Te olete häiritud sellest, et teie seitsmeaastane tütar on kolm nädalat öösiti teie ja teie mehe vahel maganud. Vaatamata püüetele saada tütar omas voodis uinuma, jääb ta kindlaks oma vajadusele magada just teie juures.
Soovite leida viisi, kuidas saada laps jälle omas voodis magama.
Te ei ole kindel, mis võib olla sellise ootamatu muutuse põhjuseks, aga oletate, et selle aluseks on lapse hirm emast ilma jääda. Lapselt põhjuse küsimine ei ole aidanud, sest ta vastab ainult, et ei tea ja et soovib lihtsalt emmega koos olla. Üks tõhus viis aidata lapsel oma tunnetest avatult rääkida, on aktiivne kuulamine.
Aktiivne kuulamine tähendab sisuliselt seda, et te kirjeldate oma sõnadega, mida laps teie arvates tunneb ja mõtleb – nö peegeldate talle tema sõnu ja tundeid tagasi. See annab lapsele võimaluse parandada, kui olete temast valesti aru saanud.
Ma toon näite aktiivsest kuulamisest, juhul kui põhjuseks on tõesti hirm ema kaotada:
Ema: Viimasel ajal magad sa öösiti minu juures, ega soovi oma voodis uinuda nii nagu varem. Sa soovid emmega kogu aeg koos olla, ka öösel.
Laps: Mhmh.
Ema: Sa kardad emmet kaotada?
Laps: Jah, kardan.
Ema: Sul on hirm, et emmega võib midagi juhtuda
Laps: Kardan, et ... Kui sa käega haiglasse läksid.... Ma ei saaks ilma sinuta maailmas hakkama...
Ema: Sa tunned et ....
Kui põhjus on selgunud, tuleb tõenäoliselt kasutada järgmist sammu, milleks on nii emale kui lapsele sobiva lahenduse leidmine. Kõigepealt rääkige lapsele kehtestavat mina-sõnumit kasutades (st kirjeldades olukorda, oma tundeid ja reaalseid tagajärgi), miks te soovite, et ta oma voodis magaks. Seejärel saate koos lapsega otsida sobivaid lahendusvariante, millest sobivaima välja valida.
Kõigi nende kolme meetodi kohta (aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja võitja-võitja meetodi abil konfliktilahendus) saab lugeda Th Gordoni raamatust “Tark lapsevanem” (kus teie olukorraga mõnevõrra sarnane näide on lk 91). Lisaks on võimalik õppida neid lastevanemate jaoks vajalikke suhtlusoskusi kasutama Gordoni Perekoolis http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/gordoni-perekool/
