Tere. Mul on 5 aastane tütar kes aegajalt hakkab öösel läbi une hüsteeriliselt nutma. Muudkui karjub ja ei aita miski. Ise ta ei näe ega kuula sel ajal kedagi. Vahest juhtub seda ka siis enne kui ta hakkab magama jääma. Muidu on tore laps ja kunagi ei ole mingeid probleeme olnud temaga. Alguses mõlesin et sea juhtub ainult külas nii kui on vaja ööseks jääda aga ei tuleb ka kodus seda ette. Mida teha ja miks ta niimodi käitub
Saan aru nii, et lapse hüsteeriline nutt on just viimasel ajal teile mureks olnud. Kui nii, siis võib ju olla, et miski on lapsele sedavõrd pingeid tekitanud ja hüsteeria lihtsalt vallandub siis, kui ta enam ei jaksa kogunenud stressiga toime tulla. Paljud vanemad on kogenud laste nutuhoogusid ja sagedamini on pealt näha põhjuseta nuttu just magamamineku eel, mil jaks otsas. Õhtuti ongi lapsed tundlikumad ja emotsionaalsemad. Vahel piisab vaid väikesest ajendist, et suurem nutuhoog vallanduks, kuid räägib see ikka temasse kuhjunud pingetest, ärevusest või hirmudest. Nt võib ju olla, et laps hakkab nutma, sest ei taha minna hambaid pesema, kuid asi pole sugugi hambapesus, vaid hoopis päeval toimunus, sagedases igatsuses isa-ema koos olla või hirmus, et kellegagi võiks midagi halba juhtuda. Lisaks võib arvestada sedagi, et 5-aastane suudab oma kujutluses igasuguseid asju välja mõelda ja reaalsusega segamini ajada.
Kui ei ole põhjust arvata, et last oleks miski konkreetne traumeerinud või viimasel ajal raske olnud, siis suhtuge lapse nuttu kui tema viisi pingetest vabanemiseks ja lubage tal lihtsalt nutta.
Mis ka ei oleks lapse hüsteerilise nutu seletuseks, jälgige, et tema elus toimiv kulgeks kindlas rütmis, pereliikmete vahel oleks suhted head ja sõbralikud, elukorraldus oleks stabiilne ning teie ise oleksite tasakaalus ja mõjuksite lapsele kindlustunnet pakkuvalt.
Kui laps nutab ja karjub nii, et ta ei näe ega kuule, siis olge lihtsalt tema juures ja pakkuge ka füüsilist kontakti. Pole isegi vaja püüelda kiiresti nuttu lõpetada, pigem võimaldada tal end tühjaks nutta, st pakkuda talle turvalisust ja empaatiat, et ta saaks seda.
Kui olete lapsega päeval heas kontaktis, siis on sobiv hetk rääkida, kuidas ta end tunneb ja mis talle muret teeb. Jälgige, milliseid mänge ta mängib, milliseid küsimusi esitab, mille vastu huvi tunneb, mida joonistab jne. Kõik see räägib ka tema sisemaailmas toimuvast. Seeläbi saate aimu, mida ta võiks vajada.
