olen kolme poja üksikema ja siiani nagu enam- vähem toime tulnud kõigega mis elu pakub. Täna on aga seis kus juba mitmendat kuud on tunne, et enam ei jaksa ja ei tahagi. Vanim poeg on pea 15a. Iga vägev. Korraldustele ei allu mitte ühelegi. Väiksemad vaatavad ja õpivad. Kõige pisem on 4a ja päris õnnetu koduse jama üle. Kodune õhkkond on paks koguaeg kui lapsed kodus. Kui ükshaaval kodus on siis pole nii hull kuid kui neid juba kaks satub kokku siis läheb õudsaks. laste isasid pole ja loomulikult olen ise kõiges süüdi, süüdi juba ilmselt ise siia ilma sündides. Emagi ütleb ütleb, et ise valisin omale kosmosest vanemad ja elutee. No ok. Tean et olen süüdi. Aga kus on lahendus? Kas üldse ongi lahendust? Mina tunnen tänaseks, et jaks sai otsa... Püüan siin koguda end iga päev kui lapsed lasteaias,koolis. Aga kui nad tulevad hakkab kõik otsast peale ja lihtsalt nutma ajab. Tahaks kaugele ära kõigest ja kõigist. Mis saab???
Olete ema, kes on siiani kolme poja kasvatamisega hakkama saanud. See ei ole kindlasti kerge olnud. Nüüd on aga jaks otsa saamas ja iga päev on pingutus.
Ütlete ka, et olete kõiges süüdi. Suhetega on siiski nii, et väga raske on öelda, kes on süüdi. Soovite oma lastele ikka parimat, aga vahel teeb elu keerdkäike ja jõud saab otsa isegi siis, kui soovid head.
Ei ole üldse kerge olla laste kasvatajana üksi vastutav. See on väga loomulik, et tekib väsimus ja tüdimus. Paraku tunnevad seda ka lapsed ja reageerivad vanema kurb ja väsinud olekule igaüks omamoodi. Enamasti aga sellega, et nad ei taha teha koostööd ja ka laste omavahelised suhted lähevad pingeliseks. See on justkui lumepall, mis sulalumel veeretades aina suuremaks läheb. Mida väsinum on lapsevanem, seda keerulisem on lastel ja seda enam on pingeid. Vanema jaoks tähendab see aga väsimuse kasvamist ja veelgi rohkemaid pingeid. Nii võibki juhtuda, et ajal, mil lapsed on lasteaias ja koolis, te küll üritate ennast koguda, aga sellest ei piisa.
Teie kirjast ei selgu, millal te viimati ilma lasteta puhkasite. Kasvõi nädalavahetuse jagu. Ilmselt pole selleks väga palju võimalusi olnud. Samas ilma toetajateta ja abistajateta on tõesti raske vanemal ka enda jaoks aega leida. Ja just sellist aega, mil on võimalus oma igapäevasest keskkonnast välja minna ja saada välja ka lapsevanema rollist. Kõik see aitaks veidi puhata ja lapsevanemaks olemise jaoks nii hädavajalikku loovust taasleida. Teie puhanud olek ja rahulik meel võivad väga palju kaasa aidata, et kodune õhkkond muutuma hakkaks.
Kui pinged jätkuvad pikemat aega, siis on ka keerulisem olukorda muutusi tuua ning ise muutuste tekitamiseks jõudu leida. On väga hea, et otiste lahendusi ja kuigi see võib teile hetkel tunduda keeruline, siis lahendused on olemas. Väga palju abi võib olla sellestki, kui saate mõne spetsialistiga nõu pidada ja leida viisid, kuidas endale toetust saada või kuidas lapsi ohjeldada. Kui 15- aastase lapse koolis on koolipsühholoog, siis tasub temaga ühendust võtta. Kui sellist spetsialisti ei ole, siis saab ka Perekeskus Sina ja Mina kodulehelt leida nõustajaid. Paraku tegutsevad meie nõustajad ainult Tallinnas. Mujal tegutsevaid spetsialiste võite leida Eesti Pereteraapia Ühingu kodulehelt http://pereterapeudid.ee/pereterapeudid/ . Tasuta abi võimalusena on veel olemas piirkondlikud Rajaleidja keskused.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
