Minul selline mure...poiss kardab kuigipalju vett.Suvel rannas tuleb
vastumeelselt vette ja sedagi vaid vaevu põlvedeni aga ega jah,sundida
ju ei saa.Kodus vannis meeldib talle küll liguneda aga pead vette ei
pista,kardab pritsimist ja ka dushi all olemine on tema jaoks ränk.Hoiab
küll silmi,suud ja hinge kinni kuid kardab siiski et vesi läheb suhu ja
hakkabki rabelema,sikutades ka dushikardina alla.Nüüd 3ndas klassis on
ju kohustuslik ujumine,mida kahjuks hakati kohe tegema suures jaheda
veega basseinis.Teised klassiksaalsased juba enamvähem oskasid
ujuda,tema aga mitte.Käisin ujumistreeneriga rääkimas,tema ütles vaid et
tore poiss aga kardab et kui pere eelarve lubab,las laps läheb siis
harjutab mujal soojema ja madalama veega basseinis.Kahjuks pole
majanduslikult meil see antud hetkel võimalik.Nii ta siis käis
suhteliselt vastumeelselt trennides ja tagasitulles rääkis,et ta ei
taha ja teised pritsivad jne jne.Laps võis olla käinud juba umbes
pooltes ujumistund
ides kui ühel hommikul ta lihsalt nuttis hirmust,sest ei tahtnud ujuma
minna.Kirjutasin vabastuse,mispeale tuli treenerilt vastus et vabastada
saab vaid perearst.Peale seda ma siiski lapsel enam ei käskinud trenni
minna.
Oma perearsti ootejärjekord oli pikk,konsulteerisin teise arstiga,kes
soovitas psühholoogi poole pöörduda ja et perearst annab
saatekirja.Saime lõpuks selle saatekirja ja aja möödudes saime ka
psühholoogi(õde) vastuvõtul käidud.Tema sõnul ei ole asi teab mis
hull,lihtsalt tõesti harjutada basseinis,kus on madalam,soojem vesi ning
vähem rahvast.Ootab meie tagasisidet ja siis alles otsutab,kas on vaja
edaspidi psühholoogi või mitte.
Kuna ujumishinne on kohe automaatselt kehalise kasvatuse hinne,mis nüüd
tuli kahjuks "2",siis tekib küsimus,kes ja mismoodi oleks pidanud
lapsele selle vabastuse ujumistunnist andma.Perearst saaks selle siis
alles anda kui psühholoog on lapsega piisavalt põhjalikult tegelenud aga
kahjuks võtavad need asjad ju nii kaua aega.Ainuüksi oma perearstile
saamiseks ootad 2-3 nädalat ja teised arstid samuti vastu võtta ei
soovi,isegi siis kui tahad saatekirja või tõendit(tegu on ühe kindla
raviasutuse arstidega).
Ma ei saaks öelda et oskan ujuda,sügavuse hirm on minulgi ja ei
sümpatiseerinud see ujumistund kooli ajal mullegi,seetõttu ma ise
soovin ka et lapsel endal tekiks soov näiteks suvel veega rohkem
sõbrustama hakata.Aga antud hetkel on justkui otsad lahtised.
Küsite, et mida teha, kui lapsel on veekartus ning sellega seoses jäi koolis ujumiskursus pooleli ning lapsele tuli tunnistusele puudulik hinne.
Kuidas lapsevanem peaks käituma, kui laps keeldub ujumistundides osalemisest- teie andsite vabastuse, mida õpetaja ei aktsepteerinud. Spetsialistide visiidid võtsid omajagu aega ning tulemust praeguseks veel pole, mistõttu pani kehalise kasvatuse õpetaja lapsele hinde "2" välja.
Saan ma teist õigesti aru, et tunnete pettumust tervishoiusüsteemi aegluse ja ka õpetaja kergekäelise hindepaneku pärast (arvestamata lapse individuaalset eripära ja soovimatuses teha erandit)?
Hinne on pandud ja emana saate oma last vaid toetada ja tema muret kuulata, kui saadud negatiivne hinne teda kurvastab.
Aga teadke, et see on vaid hinne...
Palju olulisem on, et te laps saaks veekartusest üle.
Nii õpetaja kui psühholoog soovitavad veekartusega lapsele rahulikuma tempoga, soojema ja madalama veega basseinis harjutamist. Hetkel ei ole teil võimalik majanduslikel põhjustel seda oma lapsele pakkuda, paremate võimaluste tekkides võiksite seda ikkagi oma lapsele pakkuda. Teada on, et kui inimene midagi kardab, on ta loomulik reaktsioon seda olukorda vältida. Kahjuks selline vältivkäitumine ainult kinnistab hirmu. Kirjutate, et ka teie ise ei tunne end veekeskkonnas mugavalt, karta on, et teie lapse veekartus on teie hirmust alguse saanud. Lapsed võtavad instinktiivselt üle vanemate hoiakud/hirmud. Seega on ainus ravim lapse veekartuse vastu lapse veega harjutamine, ujumaõpetamine.
Samuti võib soovitada konsulteerimist kognitiiv-käitumusliku terapeudiga, vaadake: www. sensus.ee Nimetatud teraapiasuund tegeleb väga edukalt nii laste kui täiskasvanute erinevate hirmudega, sealhulgas ujumuskartus/veehirm.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
