Olen olukorras, kus ees seisab lahkuminek elukaaslasest. Meil on ka ühine laps - 8a tütar.
Ta on väga õrne hingega tüdruk ja armastab oma isa väga ja ka vastupidi, samas ei saa meie tema isaga enam oma kooselu jätkata. Me ei ole tütrele veel rääkinud, et ees on lahkuminek, tahaksingi küsida, et mismoodi seda võiks kõige leebemalt teha - nii et ta saaks aru, et ei ema ega isa ei kao tema elust mitte kuhugi, vaid lihtsalt me ei ela enam ühe katuse all.
Mind teeb see olukord tõeliselt murelikuks ja olen üsna nõutu, et kuidas sellises olukorras käitua. Äkki oskate teie head nõu anda. Ma ei tahaks oma lapsele midagi sellist teha, aga no mis teha kui elu on niisugune, et vanemad lahku peavad minema.
Olen tänulik igasuguse nõuande eest.
Ette tänades.
Olete elukaaslasest ja lapse isast lahku minemas ning mõtlete, kuidas vähendada oma lapse kannatusi.
Kõige tähtsam siin on oma last pidevalt emotsionaalselt toetada – olla olemas, kuulata, näidata, et lapse valu mõistetakse. Lahutuse negatiivsed mõjud lastele on palju suuremad, kui vanem(ad) ise ei tule toime lahutusega kaasnevate emotsioonidega. Mida mõistlikumalt te ise käitute, seda vähem kannatab laps. Kui kumbki vanem on nõus võtma vastutust nii toimunu kui ka edaspidi juhtuva osas (kokkulepped!), on pinget ja haigetsaamist reeglina vähem.
On oluline mõista, et lapse valu ei saa eemaldada, ta saab nagunii haiget, ent lapse valu saab kõige enam vähendada lapse tundeid mõistes ja normaliseerides. See protsess võib kesta üsna pikalt, valu võib minna peitu ja jälle ilmneda. Oluline on oskus tundeid peegeldada ja pakkuda mõistmist, lohutust ja tuge. Tunnete eitamine või püüd neid eirata, lapsele mingeid asendustegevusi (asendustundeid) pakkudes, ei ole abistav.
Iga laps vajab kasvamiseks võimalikult stabiilset ja turvalist keskkonda, lapse arenguks hädavajalikud emotsionaalsed ja füüsilised vajadused peavad olema kaetud. Stabiilse kasvukeskkonna üks tagatisi ka pärast lahutust on, et vanemad jõuavad kokkuleppele, kus on lapse kodu (kodu saab olla vaid üks), samuti kohtumiste ja infovahetamise korras. Mida kindlamad ja vettpidavamad on kokkulepped vanemate vahel, mida rahulikumalt nad omavahel suhtlevad, seda turvalisemalt tunneb end laps.
Lahutuse käigus on lojaalsuskonflikt kerge tekkima. Lapsele peab olema võimaldatud armastada mõlemat vanemat ning kohtuda mõlemaga. On laste psüühilise tervise huvides, kui lahutav paar suudab hoiduda teise vanema mahategemisest. Lapsele tuleks kindlasti anda kõigiti eakohaseid ja paarisuhte osas mitte liialt detailseid selgitusi lahutuse kohta. Võimalusel võiksite omavahel arutada, mida-kuidas öelda, et vältida lisapingeid ja valu ning segadust tekitavaid möödarääkimisi. Kindlasti peaks üle kinnitama, et laps pole lahkuminekus süüdi ning et issi-emme armastavad teda, ükskõik mis ka ei juhtuks.
Võite ka lugeda raamatut "Lastekasvatus pärast lahutust", seal on mõistlikke viiteid.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
