Kui paljud teist ostavad kasutatud riideid endale või lapsele? Mulle meeldib, et saan keskkonda säästa taaskasutusega ja pealegi on see suur rahaline kokkuhoid. Samuti on kaltsukates saada väga ilusaid ja kvaliteetseid asju, mida poest raske leida.
Mu mees oli algul vastu, kuid kui tõin kord koju väga vahvaid asju lapsele (talle meeldib, kui laps omapäraselt ja stiilselt riides käib) ja ütlesin, mis hinda maksin, leppis ta. Nüüd kannab isegi kasutatud riideid vahel.
Kirjutan aga selle pärast, et mu ämm keelas igasugu kaltsukad ära. No käin ikka, aga talle ei ütle lihtsalt. Teada sai ka nii, et kiitis üht pluusi, mis mehe seljas oli ja pahaaimamatult mainisime, et kaltsust. Ämma sõnul on täiesti vastuvõetamatu kanda teise inimese riideid. Siis ajas mingit aura juttu ja lõpuks arvas, aga mis siis, kui see inimene surnud on, kelle riideid ostame Kas te ka niimoodi mõtlete? Mina ostan ikka kasutatud riideid, kuid olen viimasel ajal netipoodide juurde jäänud...ei teagi miks.
mina ka ostan.endale,mehele,lapsele. ma arvan nagu sina ,et seal saab leida kvaliteetsed ja tõesti odava riidet.varem sellisi poodi ei olnud ja ämm ei ole harjunud sellega
Meil on ka kõigil pere liikmetel kaltsuka riideid. Kuna elame väikelinnas, siis saab seal sageli ilusamaid ja kvaliteetsemaid riideid kui päris poest .
Ma vist lausa kaltsukate fanatt...
Minu jaoks on suureks plussiks taaskasutus ja seega keskkonna säästmine. Pealegi leiab kaltsust riideid ka ebastandartsete mõõtudega inimene. Poes on kas 34/36 või juba kõvbasti üle 40 numbrid.
hetkel istun arvutis ja....teksad kaltsukast, pluus kaltsukast... miks mitte
Me ka siin suht-koht kaltsuka fännid kipume ikka olema.Miks peakski pisitutrele praegu midagi uut vaatama, kui kasvab nendest kohe välja ja kui endalegi tihti leian midagi huvitavat.
Kui riiete aurast rääkida, siis arvan seda, et kui inimene on riided viinud
kasutatud riiete kokkukogumiskohta, siis ta on positiivselt mõtlev inimene,
kes soovib kelllegi head teha sellega ja ka loodust säästa. Ka uutel riietel
võib olla ju mingi halb aura - õmbleja või müüja oma, kui niimoodi mõelda.
Või on hoopis inimene surnud, kes seda puutunud on. Mina küll nii ei mõtle, kui mulle ikka asi meeldib ja hind soodne, siis miks mitte seda osta.
ma ei mäketagi millal poest riideid ostsin!ikka kaltsukast,ja sealt leiab ka kõige nõudlikumale maitsele kui on annet otsida.ja igasugune aura jutt on jura-inimesed ju ostavad antiikmööblit-püha taevas mitusada aastat vana teine ju ja ei ole kuulnud et keegi oleks needuse kaasa saand.no ja ikka pestakse ju kõik enne puhtaks korralikult no ma ei saa aru!õnneks minu ämm norm-ostab omale ja lastele,kuigi palk võimaldaks ka uut aga see teise ringi kaup ju palju huvitavam.sama teema omal ka-võiks ju ka uut,aga millek-mulle meeldib asju osta tuju järgi ja kui ikka kodus tõesti ei meeldi siis tühja see kulutatud 25 eeki aga oleks maksnud 10 korda rohkem,siis peaks ikka ju kandma.ära tee väljagi kobisejatest-tihtipeale on nii et käivad tagelt ise ka,aga iial ei tunnista.see on muide isiklik kogemus
elan Rakveres, olen tõeline kaltsuhoolik. Mitte ainult riided vaid ka igasugu pleedid, põrandatekid, kardinad, kohvrid, kotid ja lapselapsele tuhat vahvat mänguasja-kõike seda sisaldavad ühed õiged kaltsukad. kahjuks jääb neid kogu aeg vähemaks, sest omanikud ütlevad, et ei tasu ära, ruumi üür on kallis ja kaup ei lähe. samas turult on jama osta, sest kõik riided on ühes hunnikus ja peab jubedalt vaeva nägema kui õnnestub midagi välja kaevata, mis tõeliselt silma särama paneb. olen kümne aastaga arvestanud kui palju mul on õnnestunud enda pealt kokku hoida, selle saan kultuuri (teatrid, näitused, kontserdid või mõni raamat) peale kulutada. Igal hooajal saan südametunnistuse piinata uue garderoobi luua. teistkordsed vanad asjad proovin kasutada maal, kui on külm, saab väljaveninud pusades-dressides magada jne. Täitsa kunst on ikka riideid katki kanda. särgid lõikan koristuslappideks või mehele autokaltsuks. Muidugi mõni ost ebaõnnestub ka , aga ikkagi pole siis paarikümnest kroonist nii kahju kui mingist vuhvelasjast, näiteks sõbrannal lagunesid säästuka vaba aja püksid pärast pesu kohe õmblustest jm. Kõige hullem, mis ma kuulsin oli ühe tibi ütlemine, et tema sai kaltsukast sügelised. Butiikides on samuti preilikesi, kes pealt huih, aga alt fuih, nagu ütles mu vanaema.
mina ostan ka kaltsukast aegajalt õnnestub leida huvitavaid asju.. ainult väga kahju kui leiad mingi asja mida oled koguaeg otsinud.nt nahkmantel... aga varrukad 4 cm lühikesed ja tõesti ei passinud kuidagi selga.. nii kahju oli... lapsele ostan ka... eelkõige lasteaias käi miseks ja paar vahvat pidukleiti olen ka saanud... 60 krooniga.. poes vaatasin analoogsed kleidid maksavad mingi 400-500 vahel... veel meeldib mul ise õmmelda.. olen ka sellega tohutult raha kokku hoidnud ja samas palju huvitavaid asju teinud.. mille peale ikka paljud küsivad, et kust said
kuid enesele jah ostan siis kui midagi väga huvitavat leian, võis siis mingil kindlal otstarbel... nt metsa seenele minekuks,,, või mis iganes, ei hakka ju poest uusi dresse selleks ostma
ja sügelised peaksid asjade peal hävima ilma inimesega kokku puutumata mõne päeva jooksul, nii-et neid pole ka vaja karta. tõenäosus saada sügelised kaltsukast (pesemata selga proovides) on sama suur, kui tõenäosus need saada stockmannis mingeid riideid selga proovides.
Kas te ka niimoodi mõtlete? Mina ostan ikka kasutatud riideid, kuid olen viimasel ajal netipoodide juurde jäänud...ei teagi miks.
miks mitte
õnnestub leida huvitavaid asju.. ainult väga kahju kui leiad mingi asja mida oled koguaeg otsinud.nt nahkmantel... 
nii kahju oli... lapsele ostan ka... eelkõige lasteaias käi miseks ja paar vahvat pidukleiti olen ka saanud... 60 krooniga.. poes vaatasin analoogsed kleidid maksavad mingi 400-500 vahel... veel meeldib mul ise õmmelda.. olen ka sellega tohutult raha kokku hoidnud ja samas palju huvitavaid asju teinud.. mille peale ikka paljud küsivad, et kust said 