Tere! Ei ole olnud aega perekonnaõiguseseadusesse süveneda ning sooviksin veidi infot paaris küsimuses. Kuna mõni aeg tagasi lõppes pikk kooselu ning olen nüüd ühise lapse peamine kasvataja, siis sai omavahel eksmehega kokkuleptud ka summa, mida ta iga kuu lapse toetuseks üle kannab. Ise ta summa suuruse välja pakkus, kuid on öelnud, et maksab seda nii kaua, kui võimalik ning ei ole kindlat kuupäeva, mil see laekub. Viimane kuu otsustas ta ette hoiatamata lihtsalt seda mitte kanda, kui uurisin, kas ununes, siis vastati, et polnud võimalik kanda ja järgmine kuu siis. See tekitab ebakindlust ning olen tuleviku pärast veidi mures. Kui probleemid peaksid sagenema või ta otsustaks summat vähendada, mida siis ette võtta? Hetkel on see summa küll veidi suurem kui miinimum, kuid samas tegeleb ta lapsega ka suhteliselt ebaregulaarselt, maksimum kaks õhtut nädalas, kuid mitte alati. Kas alimendid ning elatisraha on kaks erinevat asja ning mis alustel neid määratakse? Kuidas üldse arvutada, mis on nö kulud mis on lapsega seotud (lasteaed, elamispinnakulud, söök on vist nö püsikulud, aga riided ning meelelahutus, kulu ntx lapsehoidmisele, ravimitele jne - need kulud on ju igakuiselt erinevad)? Lisaks küsimus - kas praktika on näidanud, et kohtus lepitakse ka kokku, kui palju isa tegeleb lapsega ning et seda tehtaks regulaarselt ehk kindlatel nädalapäevadel? Väga keeruline on elada nii, et kokkulepped päris tihti ei pea ning lapse isa plaanid pidevalt muutuvad. Ehk oskate soovitada mõnda linki, kust antud teemade kohta ehk lisateavet saab. Tänud!
On mõistetav, et pärast lahkuminekut vajate enda ja lapse ellu stabiilsust. Oleks hea, kui suudaksite mehega kokkuleppe saavutada ilma kohtu abita, võite selle fikseerida ka lihtkirjalikult, kui mõlemad pooled seda aktsepteerivad. Paraku juhtub pärast lahku kolimist sageli see, et vanematel on raske leida ühist keelt lapsesse puutuvates asjades ja siis on võimalik kohtu kaudu nõuda elatist (kõnekeeles räägitakse ka alimentidest) lapsele ja samuti saab kohtu kaudu kindlaks määrata suhtluskorra lahus elava vanema suhtlemiseks lapsega. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) annab kindlad alused lapse ja vanema suhetele. Vastavalt PKS §100 lg 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi neljas lõige ütleb, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk praegu 145 eurot ( PKS § 101 lg 1). Elatise eesmärgiks on katta pool lapsele tehtavatest igakuistest kulutustest. Kulud võivad kuude lõikes erineda, aga keskmist on võimalik siiski välja arvutada ning kohtule ka tõendada erinevate kuluartiklite osas (eluasemekulud, kulud riietele, koolile-lasteaiale, meelelahutusele, hügieenile jms).
PKS § 143 lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal nii õigus kui ka kohustus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lahuselava vanema suhtlus lapsega võiks toimuda korrapäraselt, et lapsel oleks lihtsam uue rütmiga harjuda ja et pereelu oleks võimalik planeerida. Juhul kui te ei saa kohtuväliselt kokkuleppele, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks pöörduda kohtu poole. Kohtupraktika on erinev, on reguleeritud väga üksikasjalikult lahuselava vanema suhtlust lapsega määrates kindlaks ka pühade veetmised kuupäevaliselt, sünnipäevad jms. Pooldan mõistlikku kokkulepet, kus lahus elav lapsevanem suhtleb lapsega korrapäraselt, aga lapsel on oma kindel kodu. Kokku võiks leppida näiteks selles, kas laps ööbib üle nädala nädalavahetustel lahus elava vanema juures ja kuidas toimub nädala sees lapsega suhtlus, see võib olla kokku lepitud kindlate päevade kaupa, aga vajalik on ka lapsevanemate omavaheline koostöö, kui midagi peaks muutuma.
Infot elatise ja muude juriidiliste küsimuste kohta saab lugeda ka siit: http://www.juristaitab.ee/
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
