Minu sees toimub tõsine võitlus - kahe minade vahel. Eelnevalt seda pole saanud juhtuda, kuna mul oli ainult üks Mina. Olen palju vaeva näinud, et luua endale uus Mina e. Kõrgem Mina. Sellejärgi võttes on mind nö nüüd kaks tükki: Vana Mina (alateadvus) ja Kõrgem Mina (Teadlik Meel).
Probleem on selles, et nad on koguaeg omavahel nö tülis, võitluses. Mõned head näited: Mina Teadlikult tahan näiteks minna verd loovutama, aga kohe tekib alateadlik vastupanu. Alateadvus ei taha seda, kardab seda, üritab seda vältida. Ja ongi kahe minade vaheline konflikt. Üks tahab, teine takistab teist.
Teine näide: Minule (Teadlikule Meelele) meeldib esineda ja kui tuleb see olukord, siis tekib järjekordselt alateadlik vastupanu. Alateadvusele see ei meeldi, tema tekitab selles olukorras sümptomeid jms. Ja jälle minu sees on võitlus, konflikt.
Minus on nagu kaks inimest, kes on koguaeg omavahel konfliktis, tülis. Minu alateadvuse ja teadliku meele vahel käib koguaeg mingi võitlus. Kuidas saada need mõlemad minad omavahel kompromissile? (et ei ole nii, et üks soovib üht, teine teist) Kuidas saada need Minad oma vahel sõpradeks?
Kui endas toimuvat kõrvalt vaadata, siis oleks see justkui kahe täiesti erineva inimese tülid, mis on väga suured tülid ja need on tingitud sellest, et nad ei suuda kokkuleppele saada. Mõlemal on omad mõtted, soovid ja tahtmised.
Kas mingit lahendust on sellisele sisemisele võitlusele?
Olete valinud muutuste tee eneses. Uued valikud seletavad ka segadust – see on ebamugav, ebaturvaline (ei tea ju mida see kaasa toob) ja vahel ka sisepingeid tekitav (tuleb leppida ka ebaõnnestumisega, hoobiga enesehinnangule, etteheited endale), vahel koguni hirmutav. Ükski tõsine muutus ei toimu lihtsalt ja ruttu. Sageli on enesemuutmine ka sedavõrd raske, et minnakse tagasi vana ja tuttava juurde, korduvad samad käitumis- ja suhtemustrid või võtavad võimust vanad mõtteviisid.
Teie kirjast loen välja, et olete otsustanud end muuta, kuid olete veel teel, vahel vaatate tagasi ja vahel pürgite edasi – sellest ka kõhklused ja võitlus nendega. Olete nimetanud ühte „mina“ alateadvuseks, tema ütleb et ei taha veel kaasa minna ratsionaalse seletuse, uue mõtteviisiga., „uue minaga“. Samas olete ju teadlik, et avaldate vastupanu, tõrgute, ei taha, ei meeldi. Oletan, et see pool on rohkem seotud emotsioonidega ja võimalik, et teadvustamata emotsioonidega. Kuid tunded mõjutavad meid ja meie käitumist väga oluliselt. Alateadvusega saab tegeleda seeläbi, et üritate selgust luua ehk teadvustada oma tõrksuse, vastupanu, käitumiste ajendite tagamaad, peamisel mõju endale, oma minale. Seega on üks võimalus oma siseheitlusega tegelemisel teadvustada, mis teid takistab tegemast neid asju, mida „uus mina“ otsustab. Miks on „uuele minale“ see üleüldse vajalik ja tähis. Mis juhtub kui ei tee seda, mida olete otsustanud. Mida see teile isiklikult tähendab, kuidas teile mõjub, mida see teie kohta ütleb. Samuti teiselt poolt, see „mina“, kes võitleb, mida see teile öelda tahab, mida see teie kohta ütleb. Kõik vastused on vaid teis eneses.
Mida te ka pole otsustanud endas muuta, on see loomulik, et kõik ei pruugi laabuda lihtsalt. Samas võite ka otsustada mitte võidelda ja aktsepteerida, et olete selline nagu olete. Näiteks on väga inimlik tahta teha head, olla altruistlik, näiteks olla doonor ja samas lähtuda sellest, mis näib teile ohtlik, pole kooskõlas enesetundega, liialt stressirohke. Sama loomulik on otsustada seda mitte teha, mistahes põhjusel. Küsimus on selles, kas te seda põhjust ise aktsepteerite. Ma ei tea, mis teid takistab, kuid paljud inimesed pelgavad nõelu või verd või protseduuriga kaasnevat halba enesetunnet. Te ei ole seetõttu halvem ega parem inimene, kui te ei ole doonor. Teie saate ise kõige paremini hinnata seda, mis teie enesetunnet halvendab või parandab, usaldage seda tunnet. Võib olla saate teie muul viisil olla omakasupüüdmatult hea teiste inimeste vastu. Võib olla olete otsustanud liialt siduda oma enesehinnangu („uue mina“) näiteks doonoriks olemisega, hirmu ületamisega, esinemisjulgusega , kuid selleks on kindlasti ka teisi võimalusi. Teie ise saate luua ka teisi kriteeriume, mille järgi end määratleda.
Kui see on teile aga siiski väga tähtis, julgeda teha neid asju, mida pelgate, soovite vabaneda ärevusest neid tehes, siis võib teid aidata kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT). Vastavad spetsialistid leiate aadressilt www.sensus.ee.
Leidke endas see, miks te midagi teete või ei tee, olge enda vastu aus, aga heatahtlik ja hooliv. Ja veelkord - kõik, mis teie sees toimub, on loomulik, kõik vastused on teis endis.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
