mitu aastat on lahutusest möödas, ma ehk ei tahtnudki seda varianti, aga ühel hetkel tundus, et enam teisiti vist ei saa. muidugi oli tegemist petmisega, isegi mitmekordsega. ja nüüd ma siis soiun- ei ole enam elu isu. see see surma mõte tuleb kohati selga nagu laviin- hing on nii haige, et ei taha enam olla- ma olen lapsed ära muserdanud, olen psühholoogi juures käinud- see valu pöördub tagasi- ma tahaks selle kuhugi riiulisse panna, aga see kerkib kogu aeg pinnale. ma ei tea, mis valemiga ma sellest puntrast välja tulen. antidepresssante ma ka süüa ei tahaks. ma saan aru, et ühed teevad teistele haiget ja neil on täitsa suva, et on lastele või elukaaslasele hinge mõre teinud, nemad trambivad ikka edasi teiste tunnetel.
Tänan, et pöördusite ja jagasite oma raskeid tundeid. Kuigi aastad on möödas, on lahutusele mõtlemine, lähedase kaaslaseta olemine ikka valus. Küllap mõtlete tagant järele, kas oleks võinud ka teisiti minna. Kirjutate, et tookord tundus nii, et teisiti vist ei saa. Kas võib olla, et olete kahetsema hakanud? Võimalik, et isegi kui peate korduvat petmist lubamatuks, oleksite praegu valmis sellega ka leppima. Teete ehk endale etteheiteid, tunnete end milleski süüdi? Ikka ja jälle kerkivad need teemad teie jaoks üles ja ei anna rahu, kurnavad ja ei lase teid lahti.
Kahjuks ei ole tõesti sellist valemit olemas, mis sellisest kinnijooksnud puntrast vabastaks. Võib arvata, et ängistavad mõtted ei lase teil näha oma võimalusi, vabaneda uue jaoks, samuti pärsivad kogu igapäeva elu. Kui olete märganud, et teie seisund on sedavõrd kurnav, et teil ei ole energiat ka tavaliste tegevuste jaoks, iga asi nõuab suurt pingutust, miski ei näi rõõmu pakkuvad, kõik näib mõttetu, ka lapsed on teie masendusest muserdatud, siis võiksite ikka kaaluda psühhiaatri poole pöördumist ja tema soovitusel võib teid aidata ka antidepressantide kuur. Võimalik, et vabaneksite masendustundest (puntrast) ja see võimaldaks enesetunnet tõsta, uurida praeguse seisundit teises valguses, avardada mõtteviise ja näha oma elus toimuvat teisiti, leida, millele keskenduda. Edasi võiksite siiski jätkata ka psühholoogiga konsulteerimisi, et koos leida, mis teie suhetega juhtus, mis teis endas toimub, mis aitaks eluisu hoida ka keerulistel aegadel jne. Tahan lõpetuseks öelda, et igal juhul tasub leida viise sellest keerulisest olukorrast vabanemiseks, esimene samm sellel teel on teadvustamine, et soovite muutust. Nüüd vajate kedagi, nt spetsialisti, kes teid toetab
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
