Olen oma psüühikat umbes aasta õppinud jälgima ja olen pannud tähele, et enamus minu mõtted on hirmumõtted. Eriti olen tähelepannud, et need on alateadlikud. Alateadlikult mõtlen koguaeg teistele inimestele (hirm, et ma ei meeldi teistele sellisena, nagu tegelikult olen; kuna eelnevalt on elus palju ebameeldivaid kogemusi olnud esinemisega, siis nüüd alateadlikult tunnen koguaeg hirmu esinemise ees; hirm selle ees, mis mulle öeldakse; inimestehirm), ühesõnaga hirmud, hirmud, hirmud. Alateadlikult tunnen koguaeg hirmu.
Kas on võimalik vabaneda alateadvuses olevatest hirmumõtetest, mis üsna tihti peast läbi käivad ja sellekaudu hoiavad hirmusi alal? Mida ma saan ise enda heaks ära teha? Mis võimalused mul on?
Teil on soov vabaneda teie tegevust alateadlikult juhtivatest hirmumõtetest, mis piiravad teie arengut ja võimalusi. Esimesed sammud sellel teel olete juba teinud: suudate ennast ja oma mõtteid jälgida, olete teadlik, et teil on teie tegevust piiravad hirmumõtted ning otsite võimalusi, kuidas ennast aidata.
Olete täiesti õigel teel, et hirmusid hoiavad alal peast läbi käivad automaatmõtted (Nt. ma ei oska esineda, kõige tähtsam on see, mida teised minust arvavad jne.) . Need omakorda toituvad teie uskumustest iseenda, maailma ja inimeste kohta (Nt. ma ei ole midagi väärt, maailm on ebausaldusväärne koht, inimesed märkavad alati halba jms.). Olles nende mõtete mõju all märkategi enda ümber vaid seda, mis teie uskumusi kinnitab ning vastupidine jääb märkamata. See omakorda süvendab hirme. Selleks, et sellest nõiaringist välja murda, tuleb muuta oma mõtlemist. Seda on alati lihtsam öelda kui teha. Aastate jooksul sisseharjunud mõttemustrid on visad kaduma ning on kohe käepärast võtta, kui olukord muutub vähegi pingeliseks. Suurt abi pakub kognitiiv-käitumuslik teraapia. Kõige efektiivsem on kasutada kogenud terapeudi abi, kes juhib tähelepanu muutust vajavatele mõtetele, pakub viisid, kuidas seda teha ning toetab ja motiveerib kogu protsessi jooksul. Kui tundub, et endal on piisavalt pealehakkamist, sihikindlust ja motivatsiooni, siis saab abi ka eneseabiraamatutest nt.„Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle“, „Võit madala enesehinnangu üle“, kus on samm-sammulised juhised koos eluliste näidetega antud küsimustega tegelemiseks.
Kahtlemata ei ole kognitiiv-käitumuslik teraapia ainus teraapialiik, mis hirmudega tegeleb. Hirmud on tavapärane teema pea kõikide terapeutide jaoks. Teie kirjast johtuvalt tundub mulle, et antud teraapia võiks teile sobida (teraapialiikide paljususe ongi suures osas tinginud see, et inimesed on erinevad ning saavad abi erinevatest asjadest). Tunded on gestaltteraapia keskmes, abi saab psühhodraamameetodil läbiviidavatest eneseteraapiagruppidest (nt. Moreno Keskus Tallinnas). Loodan, et leiate viisi, mis teid enim aitab!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.