Tere
Mulle teeb muret minu peaaegu 6´aastase poja toitumine. Kuidas teha nii, et ta sööks normaalselt, nt liha-kana-kala ta ei söö üldse ja pole nõus ka proovima, juba ette ütleb ära, et talle ei maitse. Kuidas panna laps sööma ilma, et see mõjuks tema psüühikale kuidagi halvasti. Mida ma peaks tegema, et innustada teda proovima erinevaid toitusid. Sundida ei saa ju sööma või nt magustoidust ilma jätta, kui pole kasvõi proovinud. Seda ma ei poolda, et taldrik peab kindlasti tühi olema, kui ei maitse toit siis ei saa ju sundida sööma. Endal on ka ju nii, kui mingi toit ei maitse siis ei taha ju seda süüa.
Tänan.
Tõepoolest, sundimisest ei oleks kasu, samuti magustoidust ilmajätmisega karistamisest. Saan aru nii, et olete proovinud talle erinevaid toite pakkuda, kuid ta keeldub isegi proovimast. Vahel on tõesti nii, et lapsed muutuvad väga valivaks ja neid toite, mida nad üldse ei taha võib olla üsna palju. Mõne aja möödudes võivad aga eelistused ka muutuda.
Küllap olete märganud, et veenmine võib muutuda tüütuks, etteheiteid ja keelamised tekitavad koguni veelgi suuremat vastuseisu. Ma arvan, et mõnda aega võiks proovida näiteks nii, et pakute kogu perele toitu, mida olete otsustanud teha ja ei kommenteeri kellegi valikuid, seega ei kujunda eelarvamusi. Usun, et toitumisharjumuste kujundamiseks mõjub hästi ka pere ühine söömine. Pannes lauale piisavalt erinevaid asju, köögivilju, salateid jms, saab igaüks ka mõnda asja rohkem eelistada. Neid asju, mida te peate ebatervislikuks vältigegi. Ka magustoite võib teha väga vajalikest ja tervislikest asjadest. Kui laps ei ole juba mõnda aega söönud liha- ja kalatooted, siis oleks oluline, et oleks menüüs piisavalt piimatooteid, mune, juustu.
Mõnda aega (võib olla olete seda ka teinud) võiks üldse vältidagi poja toidu valiku üle arutlusi. Toit on laual ja seda täna süüakse ja kõik. Mõte on selles, et võiks proovida neutraalset suhtumist poja eelistustesse (eeldusel, et kodus ei ole neid asju, mida te üldse õigeks ei pea). Kui tal on kõht tühi, kui ta ei pea protestima, kui üks toit ei ole preemiaks teise söömise eest jne. siis saab laps loomulikul teel eelistada neid toite, mida tema organism vajab.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
